Nummõr' 85
Süküskuu 13. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Ubinist saaki-i vallalõ
  •  
  • Ristipuiõst tetäs põh'alik andmõbaas'
  •  
  • Täämbä om edimäne võro raadiosaadõ
  •  
  • Linapäiv Mõnistõn
  •  
  • 20 Võromaa paigan naatas luudust hoitma
  • Elo
     
  • Porovigu, Caesar ja sininõna
  •  
  • Haani miis' nakas latsilõ lõõdsamängu oppama
  •  
  • Poisi tahtsõ koolitüütäjit är tappa
  • Märgotus
     
  • Eestin om «turistõ aig»
  •  
  • 20 miljonit targalõ inemisele?
  •  
  • Visseli Triin: vahtsõnõ maja tohe-i vana kõrval rüüki!
  •  
  • «Võru kiil'» sünnüs häste kinkmises
  •  
  • Mis saa mehitsist?
  • Kagahii
    Perämäne külg
     
     
     
    Porovigu, Caesar ja sininõna
     
    Riitsaarõ Evar
        
     
     
    Seenetiidläne kõnõlõs huviliidsilõ, määndsit siini võissi süvvä ja määdse mõtsa jättä. Magusa vikur'-seene latsilõ. 
        
    Jo kolmadat aastat tekk' Seto Talomuusõum' Verskah porovigupäävä – tah võisõ kaia seenenäütüst, sai seenist põnõvat teedüst ja maitsa ummamuudu seenesüüke.

    Timahava om kuiv süküs ja siini veidü, a läbi aastidõ om Verska kandih kõvva siini kor'at. Seto talomuusõumi päälik Lõvi Lainõ ütel', et vanast oll' seto majapidämiseh viis'-kuus püttü soolatuisi vai hapõndõduisi siini. Esieränis hüä omma kõrgahusõ – sooladu vai hapatõdu valgõ riisika.

    Talomuusõumi seenenäütüsel jagi huviliidsilõ tiidmisi Tarto Ülikooli mükoloogiadoktor' Tedresoo Leho. Pääväkangõlanõ porovik (männikivipuravik) kasus pedästigõh. Kõoporovikkõ om inämb ku 20 eri sorti, a näide vaihõl om rassõ vaiht tetä.

    Tedresoo Leho kõnõl', et põdramoka sugulanõ – küpär'narmik – süvvä ei sünnü, a ku tedä näet, võit kimmäs olla, õt mõts om puhta õhuga.

    Võiutatik om vinläisi lemmiksiin'. Liivatatik (verska porovik) om ka hüä söögisiin'. Suviheinik om hüä söögisiin', a et om olõmah hulga sarnatsit valgit väega mürgütsit siini, om parõmb tä mõtsa jättä.

    Hussisiin' (kitsõmampli) kasus kuusõ- vai pedäjämõtsah, om hüä söögisiin'. Kübäräalodsõ eosõ omma pruunika, mitte nigu kärbläseseenel (tuul omma eosõ kimmähe valgõ). Niisama omma sampinjonnõl kübäräalodsõ eosõ pruunika.

    Põrk'nariisikas om üts' hüä söögisiin', õnnõ ussitama lätt kipõstõ. Arvatas, õt vana kuuga kasuva seene läävä kipõmbahe ussitama, a tuud täpsähe ei tiiä.

    Suur' sirmik om üts' hüä söögisiin', kasus mõtsu veereh, ka jala ja rõnga kõlbasõ süvvä. Jaapanih ollõv sirmigu rõnga õkvalt kõgõ suurõmb magjahus, niiüldä delikatess'. Tohtõrdusvõimuga siin' om must pässik (kõokäsn), timä vesileotist pruugitas kassuvhäti tohtõrdamisõst.

    Verevät käbläsesiint omma tarvitanu siberi samaani, kiä leoti kübärä nahku ja rõngit üts' üüpäiv ja sõs jõi tuud liotust. Valsjas-kõllakat kärbläsesiint ollõv tarvitõt riituisi aigu, ka Eestih, inne Kristust olnu aol. Üteldäs, et tuu siin' pand inemise nägemiisi nägemä. Vanast pruugiti tuud siint viil kärbläsemürgüst – siin' panti taldrigu pääle ja siputõdi tsukruga üle. Tavavahelik om jälki sääne siin', mis mürgütäs aigupiteh – häotäs massa ja neeru, tege nõrgõmbast, nii või inemine inneaigu är koolda.

    Üts' huvilinõ küsse, et ku seene sisse vagõl jääs, mis sis iks saa? Tuust tulõ-i määnestki hätä, ütel' tiidläne.

    Küsümüse pääle, kas viina ja siini köüdüst om tiidüsligult uurit, vastas' Tedresoo Leho, et sääne ollus nigu popriin', miä om tindikide seeh, tege üteh alkoholiga nõna sinitsõst. A moido omma seene hääst päälevõtmisõst.

    Kas seenemürkü pruugitas: Vanah Roomah tarvitõdi tedä pall'o, esiki Caesar kihvtitedi valgõ kärbläseseenega.

    Kas seene läävä kasuma, ku kodo ümbre seeneeossit hiitä? Tull' vällä, et üteh uibiga ei lää, om iks vajja mõtsapuid (kuus', pettäi, kõiv), sis külh. A eossilõ olnu inne vajja pangitäüs vett pääle visada. A 200–300 meetrit autotiist ja liinast tasu-i siini kasvata ei kor'ada.

    Muusõumipernaasõ üteh tsäimaja ummiga olli valmis küdsänü seenepiiragu ja tennü maitsmisõs seenesaladi. Jaeti ka oppust. Lõvi Lainõ ütel', et kuiv om ja siini vähä, selle nä märge vällä, kuimuudu siini mano kütsä. Üles olli otsit vanaaigsõ vahvlimassina muudu küdsämisravva, sinnä panti makus tainas sisse, tulli ilosa kõlladsõ seene, käve sokolaadikausih kübärät piteh är – porovigu valmis! Latsõ olli ümbre küdsiravva nigu sipõlga, pernaasõ meelüdi ka tegemisoppusõ vällä.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
       
     Uma Lehe sõbõr!