Nummõr' 85
Süküskuu 13. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Ubinist saaki-i vallalõ
  •  
  • Ristipuiõst tetäs põh'alik andmõbaas'
  •  
  • Täämbä om edimäne võro raadiosaadõ
  •  
  • Linapäiv Mõnistõn
  •  
  • 20 Võromaa paigan naatas luudust hoitma
  • Elo
     
  • Porovigu, Caesar ja sininõna
  •  
  • Haani miis' nakas latsilõ lõõdsamängu oppama
  •  
  • Poisi tahtsõ koolitüütäjit är tappa
  • Märgotus
     
  • Eestin om «turistõ aig»
  •  
  • 20 miljonit targalõ inemisele?
  •  
  • Visseli Triin: vahtsõnõ maja tohe-i vana kõrval rüüki!
  •  
  • «Võru kiil'» sünnüs häste kinkmises
  •  
  • Mis saa mehitsist?
  • Kagahii
    Perämäne külg
     
     
     
    Eestin om «turistõ aig»
     
    Kallist külälisest, valimisest ja umast rahvast
     
    Kõivupuu Marju, võrokõnõ
     
    Seo suvi oll' mul Hiiumaal ja Saarõmaal käümist. Sääl näütsi sõbra-tutva mullõ pääle kõgõ muu hää ja ilosa viil ka sääntsit pühhi vai muido põnõvit kotussit, kohe roitõlõjit (turistõ) hää meelega ei lasta vai ülepää nõnnapiten mano ei viiä – näütät hääst süämest ütele, tuu võtt jälki kamba sõpru-sugulaisi handa ja nii tu lumõpall' kasus.

    Ütesõnaga – inemiisi hinge om tegünü sääne tunnõ, et nimä ei olõki uman kotun inämb peremehe, a rohkõmb joba nigu vabaõhumuusõumi eksponaadi: kõik'aig käü alandlik tands ja trall' ümbre kallidõ külaliisi, ka sõs, ku kalli külävõõra hinnäst peris tsiamuudu üllen pidävä. Selle et nä masva, nä omma jo Talinast, ku ütte klassikas saanu eesti filmi siinkotsil miilde tulõta.

    Ku innevanastõ arvati aigu pühäst pühäni, ku tüüinemine sai hindäle lupa säänest luksust, et sei kõtu hääd süüki täüs ja märke üten perrega, kuis hainategu vai vilävõtminõ kõrda läts', määntsit eläjit ületalvõ pitä, määntsit tünni suula panda, kost mõtsast seo talv' palkõ maaha võtma naada, sõs parhillatsõl aol paistus mullõ vägüsi, et Eesti Vabariigin käü aoarvaminõ «turistõ aost» kohaligõ umavalitsuisi valimiisini.

    «Turistõ aos» tulnu arvada noid aastit, mis jääse umavalitsusi valimiisi vaihõlõ. Sõs om küländ üts'kõik', kas kullõt raadiot, kaet viisorit vai loet aolehti: ku koskil liinan vai maanukan midägi põnõvat ette võetas vai mõni väärt kotus vai hoonõ kõrda tetäs – edimäne ja tõnõkõrd ka ainumanõ põhjus, midä esieräligult kõva helü ja vinneaigsõ aktivisti intonatsiooniga vällä tuvvas, om – taad kõkkõ tetäs õks tuuperäst, et turistõl olnu hää tulla ja olla, kaia ja süvvä, juvva ja... seonuka ilosidõ tütrigõ teema ma jätnü egäs tõsõs juhus putmalda.

    Mul olõ-i kõgõvähämbätki tuu vasta, ku mi maad ja rahvast tuldas kaema, jätetäs siiä umma vaivaga teenitüt rahha, andas paikligulõ rahvalõ tüüd ja leibä. Päälekauba viiäs tiidmist mi väikugõsõst tublist rahvast suurt ilma piten lakja. A asi käänd kõvõras sõs, ku turistõ manu uma maa perisperemiis' inämb eläma ja olõma ei mahu.

    Turistõ iin koogutaminõ unõhtõdas tuus lühküs aos, ku rassõt kaalu poliitigamehe käändvä pääväsärgikäüse üles, tõmbasõ sõrmõ rusikuhe ja lupasõ naada õkvalt ja hummõnpäiv inemise iist saisma.

    A arru nigu ei tükü kiäki andma, mis nä esi ka vahepääl inemise hääs är teivä. Küll aga om hoolõga tähele pant tuud, mis konkuriirvä partei omma inemisele väega halvastõ tennü. Ja ku valimise omma seos kõrras läbi, sõs üleslüüd vatt vaos kokku ja nakkas «turistõ aig» vahtsõst pääle… Tuud vai tõist asja tetäs edimält õks vällämaalaisi kohalõmeelütämises, uma inemine kaegu no esi, kuis saa.

    A mul om hää miil' küllä minnä sinnä, kos pererahva uma elo om kõrran ja häste kõrraldõt. Külla minnä saagi vabalõ rahvalõ vabal maal, rahvalõ, kiä kõgõpäält avvustas hinnast ja tege kõgõpäält kõik' hindäst olõnõva ummi inemiisi ja ummi latsi hääs. Tõisi avvustaminõ kasus õks esihindä avvustamisõ seest vällä. Ja ku avvustat hinnäst ja umma rahvast, avvustasõ sinnu tõsõ kah. Kõnõlmalda tuust, et säändse rahva elu edenes ja latsigi sünnüs manu. Or'arahvalõ ei saa küllä minnä, a näid saa panda va kõlisõva iist hinnäst ekä muudu tiin'mä.

    Ja mul läts' miil' õks väega kur'as, ku maani täüs vällämaalasõst roitõlõja mullõ ütel ilosal suvitsõl keskpääväl Eestimaa väikese liina kohvipoodin kõgõ kardohkasalatiga päähä sattõ ja ettekandja-preili soovit' tuu pääle, et teil om väikene lats' kah üten, ots'kõ no süümises mõni tõnõ kotus, meil käävä siin õnnõ turisti...
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
       
     Uma Lehe sõbõr!