Nummõr' 85
Süküskuu 13. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Ubinist saaki-i vallalõ
  •  
  • Ristipuiõst tetäs põh'alik andmõbaas'
  •  
  • Täämbä om edimäne võro raadiosaadõ
  •  
  • Linapäiv Mõnistõn
  •  
  • 20 Võromaa paigan naatas luudust hoitma
  • Elo
     
  • Porovigu, Caesar ja sininõna
  •  
  • Haani miis' nakas latsilõ lõõdsamängu oppama
  •  
  • Poisi tahtsõ koolitüütäjit är tappa
  • Märgotus
     
  • Eestin om «turistõ aig»
  •  
  • 20 miljonit targalõ inemisele?
  •  
  • Visseli Triin: vahtsõnõ maja tohe-i vana kõrval rüüki!
  •  
  • «Võru kiil'» sünnüs häste kinkmises
  •  
  • Mis saa mehitsist?
  • Kagahii
    Perämäne külg
     
     
     
    No mis edesi, Mailis?
     
    Ruitlasõ Olavi, ilmatark
     
    New Orleansin toimunu ujomisõ maailmameistrivõistlusõ tõnõ etapp' (edimäne oll' ildaaigu Tain) näüdäs', et tasakaal om paigast är. Taivas om ameeriga rakettega mulgulidses tsusit, säält tulõ kosmosõ sitt ilmaruumi ja säält lätt ilmaruumi hää õhk vällä ja tulõvagi egäsugumadsõ marupöörüse (orkaani)!

    Ega sõs üleilmalinõ lämmämbäsminemine üle ilma õnnõ marupöörüsit ei tii, tä nakkas jo inemiisi külge kah. Inemise läävä pääväpäält pääst ullis!

    Kaegõ Repsi Mailist – oll' hää tark lats'kõnõ, sis läts' Vinnemaalõ ja naas' lõugama, et vinne haritlaisil ollõv Eestin rassõ ellä! No kulkõ? Kas kiäki om nännü vinne haritlast? Häh! Vinnemaa aoluu joosul om säält peri õnnõ kats' tarka miist – Kogan ja Dostojevski.

    Vinnemaal om haritlaisiga nii sitastõ, et parhilla tiritäs näid Eestist sisse. Kuu ao päräst nakkas Eestin filmivõttit tegemä vinne filmimiis' Oleg Fessenko, timä vahtsõnõ hirmufilm' tetäs Gogoli jutustusõ «Vii» perrä ja sääl mäng' nõida mi Everi Ita!

    Ma saa arvo külh, et Ita Ever vai Ita Forever, a hirmufilmi jaos olõs jõlõpit siist saanu säändsid kah, kiä näütemängu tegemä vai teesklemä es pidänü. Saagim näütüses… vai Aunaste.

    Läämi Repsi mano tagasi. Marimaal käünü Reps ütel', et «Vene haritlastel on Eestis raske olukord, neil pole võimalik saada emakeelset kõrgharidust ning nad on sunnitud lahkuma». Mink pääle timä nõvvoandja Läänemetsa Urve kahits', et «Eestis on ainult 63 Vene gümnaasiumit».

    Eesti om tsurk'nu viil mitmõ rahva haritlaisi olõmist Eestin: siin ei olõ 63 gümnaasiummi ja imäkeelist korgõmbat haridust pääle vinläisi viil armeenlaisil, juutõl, mosambiiklaisil ja nii edesi.

    Viil ei ole muslimmõl siin kuutkümmet kolmõ moseed, kon pää Meka, perse tõsõlõpoolõ päävän mitu kõrda Allahilõ lösütä saa, sõs ei olõ… midägi ei olõ…

    A Mailis – õnnõ Marimaa ja Marimaa. Marin saava mittevindläse ülenädäli molli, umakultuuritegeläse jääse autidõ ala, a Repsi nõvvoandja seletäs nigu jonnipunn', et Marimaal om tervüse iist hoolitsõminõ väega korgõl tasõmõl, Eestin tuuvasta olõ-i latsitohtrit, omma õnnõ perrearsti, kiä ei mõista kedägi terves tetä.

    Mul om Marimaal paar' tutvat. Haritlast. Paar' mu asja om mari kiilde ümbre pant. Ilosa inemise, mis sa näidega tiit…
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Kuis mi Kalevi kolhoosin sehves ollimi
     
    Sika Aavo
     
    Tuu oll' 1955. aasta sügüse, ku meid, Võro ravvatüükooli poissõ, saadõti kuus aos Räpinä kanti Kalevi kolhuusi tüüle. Tõuvillä kokku pandma ja kardokit võtma.

    Eelmidsel pääväl oll' kaar latt'niidümassinaga maha niidet ja õdagu ütel' brigadiir' meile, et hummugu lääti ja võtati säält suurõ kuusõ mant kärbä ja roovigu ja nakkati villä üles pandma.

    Nigu mi hummogu nurmõ viirde kuusõ manu saimi, nii tull' säält lähküst majakõsõst vällä pernaanõ ja meile suurõ helüga õkva sälgä, et kes teil lubasi ja midä ti tiit.
    Mi vasta, et brigadiir' kässe siist võtta kärbä, pistü lüvvä ja naada villä rõuku pandma. Ku pernaanõ sõs viil uma õigõ registri valla tõmmas'… Ütel', et brigadiir' lööge uma m… maa sisse ja pankõ sinnä vili pääle, a mu kärbä jätke rahulõ! Sõs astsõ mi poissõsumma takast vällä mi klassijuhataja Alekseejevi Fjodor. Timä oll' väega viisakas ja ontlik herrä ja ütel' rahuligu lõbusa helüga: «Tere hummugust, pernaanõ. Kuis üü müüdü? Midä unõn näit?» Pernaasõl lätsi silmä suurõs, ütel' viil midägi, a sõs tõmmas' tagasi ja lõpus lubasi õks kärbä võtta.

    Näet, midä tähendäs õigõl aol üteld hää sõna!
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Aidah kõnõldi salahuisi
     
    Vanaao talohuunist oll' ait väega tähtsä. Aidal oll' neli eräle ruumi: viläait, rõivaait, vaheait, minkal es olõ lakõ pääl. Ja oll' viil ait-tarõ.

    Tarõ tuuperäst, et sääl oll' niisama suur' akõn' nigu tarõl ja uss' oll' ka korgõmb ku tõisil ruumõl. Nii es piä sinnä sisse minneh kummardama.

    Meil oll' ait-tarõ uno Augusti jago ja egäsugumaidsi tüüriistu täüs. Uno meisterd' vankrit ja reki. Tää oll' nii hää meistrimiis', et tedä tunnõti üle terve Võromaa ja kavvõmbalgi.

    Rõivaait, midä kutsuti ka puhtas aidas, oll'gi puhas ruum', ilosa kuusõlavvast laega. Akõnd külh es olõ.

    Suvõl tütrigu magasi sääl. Küläpoisi käve kambah aida man ja sääl juhtu õks egäsugumaidsi nal'akit asju.

    Üts'kõrd läts'ki Jüri Karla parra ao pääle aita tütrigõ sängü. Et aidal akõnd es olõ, oll' sääl pümme ja sinnä tull' kumbatõh minnä.

    Pini Moska and' teedä külh, et kõik' olõ-i õigõ, a tuust saa-es kiäki arvu.

    Aidah kõnõldi ka egäsugumaidsi salahuisi. Karla kullõl' ja pidi naaru. Ku sis sängü taheti naada magamisõ peri säädmä, löüti, et kiäki oll' joba sängüh. Küll sis oll' kilkamist ja naaru.

    Sissetükjä lüüdi muidoki vällä ja tütrigõlõ sai oppusõs, et või-i ekä asja kõnõlda, ku ei olõ kimmäs, et kiäki päält ei kullõ. Sainal võiva ka kõrva olla.

    Laanekivi Õie
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ:
     
    Pääpruuv'
     

    Üte Võromaa kooli 1. klassi oppaja ütel' inne koolipito latsilõ, et minku-i kiäki kodo: pääle tunnõ tulõ pääpruuv'.

    Üts' lats'kõnõ es saa arvu, midä tuu sõna tähendäs, ja naas' pelgämä. Timäle oll' verepruuvi tett, tuu oll' hallus'.

    Pois'kõnõ, kah edimädsest klassist, oll' targõmb. A tä oll' vigurimiis', tuuperäst ütel': «Võetas suurõ nõglaga!» Sis oll' ikmist joba väega pall'o, inne ku koolioppaja jaolõ sai ja as'a är selet'.


    Kassi kala

    Võron tulli Tartu uulidsa kalapuuti naanõ ja miis'. Miis' kai letti, kon oll' kala man hind – 5 kruuni. Miis' ai silmä suurõs ja küsse müüjä käest: «Määne kala tuu nii otav om?» Müüjä kitt' vasta: «Kassi kala!» Miis' märgot' tsipa aigu, sis visas' käega: «Nakka-i taa tühä asä peräst joht hindäle kassi elämiste soetama!»


    Rattavargus

    Kasaritsa miis' sõit' suvõõdagu jalgrattaga läbi mõtsa kodo poolõ. Miis' oll' poodi man sõpruga mõnõ ollõ joonu. Ratta ette jäi puujuurõkõnõ ja miis' linnas' ratta säläst maaha. Jäigi maaha – makus' uni tull' pääle. Ku miis' üles heräsi, oll' hämäräs lännü.

    Miis' näkk', et ratast ei olõ inämb. Tä löüd', et vasta üüd olõ-i mõtõt rattavarast naada takan ajama. Miis' tugõsi sälä kõvastõ vasta kuusõtüvve ja magasi edesi. Varra hummogu, ku valgõs oll' lännü, avast' Kasaritsa miis', et ratas om tä sälä takan tõsõl puul puud.


    ____________________________
     
    Olli üüse umah kotoh!
     
    Üts'kõrd oll' Tilsi kandih külä pääl üüse määnegi pättüsetegemine vai pahandus olnu ja varra hummogu minti Võro politseist tuud asja uur'ma.

    Politsei pesse üte talo ussõ takah ja pallõl' hindä sisselaskmist. A tarõh oll' maruvihanõ naistõrahvas, kiä arvas', et pesjä om timä üüse ul'a pääl olnu miis'.

    «Kao sinnä, kos sa üüse ollit!» rüükse naanõ tarõst. «Ma olõ Parts politseist ja ma olli üüse umah kotoh!» tull' ussõ takast tasalik vastus.

    Parteilasõ latsõ hammõ

    Vinne aigu läts' üts' imä puuti latsõlõ hammõgõist ostma. A sääl oll' näid õnnõ ütte sorti: valgõ verevide viis'nukkõga. Pidi sõs imä lats'kõsõlõ kats' säänest hädäga är ostma.

    Oll' sõs mõro meelega kodo är joudnu, tull' varsti miis' kah ja hõisas': «A ma astsõ täämbä parteihte!»

    «A ma osti parteilasõ latsõlõ hammõ, seh sullõ!» ütel' naanõ vasta ja visas' nuu latsõ esäle üskä.

    Maas'ka Miili
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
       
     Uma Lehe sõbõr!