Nummõr' 86
Süküskuu 27. päiv 2005
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Kas kinki vaesõlõ lehm?
  •  
  • Ruitlasõ Olavi sai Kangro-preemiä
  •  
  • Konkurss koolilatsilõ
  •  
  • Põlva maakunnan om varsti pia kõigil internet
  •  
  • Ettevõtmiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Võro keele huviliidsi jakkus
  • Märgotus
     
  • Kotussõlõ õigõ nimi!
  •  
  • Lahtvee Valdur: rohiliidsi partei tulõ katõ-kolmõ aasta peräst
  • Aholämmi
    Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
     
    Kas kinki vaesõlõ lehm?
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
    Kiä taht lehmä pitä, tuul joba om, tõsõ tulõ-i eläjäpidämisega toimõ, arvasõ sotsiaaltüütäjä, kink meelest olõ-i hää mõtõ kinki raskuisin perrile eläjit. 
      
    Saarõmaal kingitäs toimõtulõgihädän perrile kas tiinõ lehm, kümme lammast vai kolm tarru mehitsidega. Midä arvasõ säändsest abist Võromaa sotsiaaltüütäjä?

    «Ma umilõ külh lehmä kätte es andnu!» ütles Haani valla sotsiaaltüütäjä Liivandi Heli küsümise pääle, kas Võromaalõ võinu kah sääne häätegevüsprojekt' tulla.

    Mitmõ Võromaa sotsiaaltüütäjä lasi Uma Lehe küsümise pääle silmi iist läbi uma valla kehvembä elojär'e pääl perre ja ütelgi es halgahta kõrraga pereht, kiä võinu näütüses lehmäpidämisega toimõ tulla.

    «Kiä taht lehmä pitä, tuu om joba hindäle eläjä hank'nu, tõsõ ei viisi lehmäga jahmi,» kõnõlõs Moostõ valla sotsiaaltüütäjä Nigoli Kaja. «Ma esi piä ütte lehmä, tuu om õnnõ üts' raha raiskamisõ kotus!»

    Tä löüd, et raskuisin perre omma niigunii n-ü hiitünü ja harinu kergembä eloga, a lehmäle tulõ jo haina tetä, egä päiv süvvä anda... «Nä läävä inne mõnõ talomehe mano poolõs pääväs tüüle ja tiin'vä tan tuu piimäraha!»

    «Eläjäst om hallõ!» ütles Liivandi Heli ja kõnõlõs, et õigõ mitmõl omma inne eläjä olnu, a nuu omma just tuuperäst är häötet, et vaesõmba inemise ei olõ hainategemist sutnu kõrralda: vikati ja rihaga ei viisi tetä, a traktoristilõ masmisõs rahha olõ-i.

    «A raha peioandmisõ puult ma kah ei olõ, inemise võinu iks hindäle esi söögi kasvata,» löüd Liivandi Heli. «Hää olnu, ku mi saanu näütüses inemiisi tukõ tuuga, et massami traktoristilõ maaharimisõ iist.»

    Vahtsõliina valla sotsiaaltüütäjä Vuksi Liivi meelest olõs lehm siski hää kingitüs. «A sis piät iks maaha istma ja väega mõtlõma, kinkalõ elläi anda,» ütles tä. A timälgi es tulõ miilde kõrraga üttegi pereht, kiä võinu naada lehmä pidämä.

    «No lehmä variant' olõs tsipakõnõ parõmb ku raha andminõ,» mõtlõs Orava valla sotsiaaltüütäjä Baskirova Ilme. A ka timä löüd, et ku inemise ei viisi joba eski kardohkit kasvata, sis lehmäga janti viil veidemb.

    A söögiraha peiopistmisõga om viil hullõmb lugu: et mõnd Orava valla inemist iks järgmädse «palgapääväni» elon hoita, tulõ osa toetusrahast söögikraamin vällä massa. Tuu kraami saa kätte paigapäälitsest poodist.

    «Sis ei kulu raha kolmõ-nelä pääväga joogi pääle är,» seletäs Baskirova Ilme, a ütles, et eski sis mõistva mõnõ osa söögikraamist joogikraami vasta vaihta.

    Baskirova Ilme sõnno perrä võisi rahahädän perrit tukõ innemb kas rõividõ vai tarviligu kraamiga, ka ratastuul' vai kargu kulunu mõnõlõ väega är, a rahha jakku-i nuidõ ostmisõs.

    A Nigoli Kaja ütles, et timä valla vaese hooli-i peris kõrraligõst rõivist, noid sais tan unikide viisi. «Inemise omma väega valiva, ots'va õnnõ firmarõivit,» nent tä.

    Saarõmaa eläjide jagamisõ projekti käümätoukaja, Ameerigamaa häätegevüsütisüs Heifer om uma 60 tegevüsaastaga tugõnu inämb ku säidset miljonit inemist.

    Heifer alost' inemiisile ilma rahalda piimä jagamisõst, a õigõ pia avast', et targõmb om anda inemisele lehm – las inemine nüss esi hindäle piimä.

    Saarõmaa aoleht' Meie Maa kirot', et Saarõmaal kingitäs Heiferi abiga kuvvõlõ perrele tiinõ lehm, säitsmele perrele egäleütele 10 lammast ja kuvvõlõ perrele kolm tarru üten mehitsidega.
     
    Mis sa arvat?
     
     
    JUHTKIRI
     
    Küsümä piät latsi käest
     
    Mille ti koolin võro kiilt ei opata? – olõ küsünü mitmõ Võromaa koolijuhi käest. «Vanõmba ei olõ taad nõudnu, peräkõrd omma vasta, tiiä-i kas olõski huviliidsi...» om kahõldõn vasta üteld.

    Käve sis kolmõn Võromaa koolin uur'man, ku pall'o latsi võro kiilt opp' ja mille. Sunnitas viimäte, nigu mõnõ uma keele vastadsõ kahtlustasõ? Vähäkese takast iks tsusitas?

    A tuud es mõista joht arvada, et kõgõ suurõmba võro keele avvustaja omma neo sama väiku, 10-13 aastadsõ latsõkõsõ esi, kinkaga ma kõnõlda sai. Et latsõsuu ei võlsi, tiidvä kõik' ja tuu «jah!» võro keele alalõhoitmisõ hääs tull' latsi suust väega kipõlt ja kimmält. Ja kuis näide silmä helk'mä naksi, ku tull' juttu võimalusõst Puigalõ näütemängupääväle uma võrokeelidse näütemänguga esinemä minnä.

    Lämmi tunnõ oll', ku väiku lats' ütel', et taht võro kiilt selges saia, et mõistnu vanavanõmbiga parõmbalõ kõnõlda, et näil saa tuust hää miil'. Määne sis viil om tuu pall'okõnõld köüdüs põlv'kundõ vaihõl, mink vajadusõst nii pall'o kõnõldas?

    Võro kiilt opatas õnnõ pooltõn aoluulidsõ Võromaa koolõn. Vinne ao koolin võro keele kõnõlõmisõ peräst pragada saanu vanõmba kõnõlõsõ sakõstõ latsiga õnnõ eesti kiilt. A parhillatsil latsil ei olõ seen taad vinne aost peri hirmu. Huvi edevanõmbidõ keele vasta tulõ süämest. Kas üten kimmän koolin naada võro kiilt oppama vai ei, pidänü kuul' küsümä latsi käest. Latsõ ei lää jo tuud direktori kabinetti nõudma.

    Harju Ülle, Päätoimõndaja
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     
     Uma Lehe sõbõr!