Nummõr' 87
Viinakuu 11. päiv 2005
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Säädüs talosöögi toes
  •  
  • Kandlõ kultuurimaja saa võrokeelidse sildi
  •  
  • Oppaja omma oodõdu Põlvahe konvõrendsilõ
  •  
  • Ettevõtmiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Leib kattõ kipõlt latsi kõttu
  •  
  • Sulbi mihklilaat heräsi ello pääle 66 aastakka
  • Märgotus
     
  • Kannel ja võro kiil'
  •  
  • Ansi Volli: ku latsõ õkvalt nõna all suitsu tegevä, saa külh kur'as!
  • Aholämmi
    Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
    Säädüs talosöögi toes
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
    3-aastanõ Mailin süü vanaimä tett kitsõjuustu hää meelega. 
      
    Kodonõ sõir, leib, suidsuliha – noid asjo haardva ostja kipõmbalt ku tegejä tetä joud. A ku seoniaoni pidi noid asju käest-kätte müümä, sis tulõman om säädüs, miä lupa koton tett kraami avaligult müvvä.

    «Nii tahetas sõira osta, et mi ei jõvva nii pall'o tetä!» ütles Rosina Virve Navi küläst, kiä tege sõira üten tütre Ritaga. Tütrel omma kimmä kundõ, kiä sõira ostva.

    Virve kasvatas ka kitsi ja tege kitsõpiimäst Kaukaasiast saad oppusõ perrä hääd kitsõjuustu (surugummi). Parhilla tege tä tuud õnnõ umalõ rahvalõ, a mille es võinu taad tulõvigun müvvä?

    «Sõira tii ma esi kah ja kõik' võetas käest är,» nimmas' ettevõtligõ naisi ütistüse ETNA juht' Luisu Anneli, kiä härgütäs Võromaa naisi koton tett kraamiga kauplõma. Tä soovitas ka kododsõ leevä küdsämist.

    «Suvõl käüti pall'o leibä küsümän, a et mul ei olõ õigõt ahjo, sis tii leibä küländ veidü,» kõnõlõs Pihti Malle Karulast Haabsaarõst, kiä tege leibä ütele turismitalolõ ja mõnõlõ tõsõlõ kimmäle tahtjalõ kah.

    Et huvi umatett ja kimmä kandi söögikraami vasta om suur', tuud ütles ka Seto Talomuusõumi pernaanõ Lõvi Laine, kink sõnno perrä tell' 70 protsenti muusõumi tsäimaja küläliisist õks seto söögi lavva pääle.

    «Inemise ütlese, et ku omma joba Setomaalõ tulnu, tahtva nä kimmähe õkvalt seto süüki süvvä,» kõnõlõs Lõvi Laine. Kõgõ inämb miildüse pudõr ja suulliim', a ka muna suidsulihaga ja sõir lätt häste kaubas.

    Kauplõja ütlese tuudki, et uma ja hää kraami iist oldas nõun eski suurõmbat rahha vällä käümä, ku parhilla küstäs. «Liinarahvas masnu viil rohkõmb,» ütles Raudoja Ahto, kiä om möönü mitmõl suurõmbal üritüsel leibä, sõira, suidsulihha jne. «Kiäki olõ-i viil ütelnü, et sõir ollõv kallis, inne ütles mõni, et olu om kallis,» ütles ka Lõvi Laine.

    Luisu Anneli ütles, et kodost hääd kraami saa-i väega hulga kõrraga tetä – õigõ mekk' kaos är. «Ku tiit iks suurõn potin, kos saa-i häste sekä, sis tii mis tiit, tulõ sõir tõistsugunõ,» ütles tä.

    Suurõn tuutmisõn ei saa timä sõnno perrä kunagi kätte tuud maidsõt ja tuud hinge. «A uman väikun talon tett kauba jaos Eestin viil suur' ja vaba maa,» ütles tä. «Pia saias meil kah arvo, et ku inemine müü kaupa tõsõlõ, kes tedä näost näkko näge, sis tä iks halva asja tetä ei saa. Ja tuu kauba jaos ei piä olõma rangit reeglit.»

    Põllumajandusministeerium om taa mõttõga peri ja pia tetäs väikeisi tegejide elo kerembäs. «Tulõva säädüse, miä omma mõtõld käest-kätte müügi härgütämises,» kõnõlõs Põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonna juht' Kuusõ Hendrik.

    Timä sõnno perrä võiva taloinemise egäl puul müvvä juurikit, ubinit, maitsõhainu, piimä, kodojänese- ja tsirgulihha ja muud värsket kraami. Müvvä või kas esi õkvalt süüjäle vai pruuki ütte vahendajat (turismitalonik, puut' jne).

    Sõira, leibä ja muud esi valmis tett asjo või ka müvvä a õnnõ laatu pääl, pidodõl ja muiõl üritüisil. Turu pääl tohe-i säändse kraamiga kaubõlda.

    Mille nii? Kuusõ Hendriku sõnno perrä om nii, et ku näütüses sõiramüügist saa joba laemb äri, naatas taad kõrraga pall'o tegemä ja tulõ hädä, et osa kraamist joud inne halvas minnä, ku tuu är müvväs.
     
     
      
    «Väiku asi või lõpus minnä suurõlõ turulõ,» härgütäs naisi umanäoliidsi ettevõtmiisi alostama MTÜ ETNA Eestimaal ja MTÜ Kodukant Võrumaa juht' Luisu Anneli (pildi pääl), kiä alost' naisi vahtsidõ ettevõtmiisi tugõmist kuvvõ aastaga iist: avit' väikulainu-projekti käümä tougada.

    Riidi, 14. rehekuu pääväl vidä Luisu Anneli Paiden üle-eestilist maanaisi päävä üritüst ja näütäs vagivahtsõt raamatut ettevõtligõst naisist, kon seen ka mikandi naasõ: Kaaseni Rael käsitüü-ütistüst «Esi» ja Tiina Köögi pernaanõ Kaldoja Tiina Verioralt.

    «Naasõ omma väikselt pääle naanu ja tegevä tuud, miä and ka hingele midägi,» seletäs Luisu Anneli. «Raamadu mõtõ omgi näüdätä ka tõisilõ, et kõik' ei piä olõma suurõlt ettevõtja. Et ku äriplaan' kasumit ei näütä, sis ei tiiki midägi.»

    Luisu Anneli sõnno perrä om mi kandin pall'o naisi, kinkal om süämesopin himo midägi tetä, a nä pelgäse, et tuud olõ-i vaia ja nä tulõ-i tuuga toimõ. Tuuperäst püüd tä naisi kokko viiä, et nä saanu üts'tõsõ kogõmusõst oppi.

    Pia nakkasõ uma ettevõtmisõga alostajilõ nõvvo andma vahtsõ paikligu naisettevõtlusõ teedüse-keskusõ.

    Luisu Anneli lupa parhillaki iks avita, ku api küstäs. «A aasta peräst piäsi joba külh nii olõma, et ku saadat mi kodolehe pääle küsümise, sis lövvämi kipõlt as'atundja, kiä mõist vastada,» seletäs tä.


    Harju Ülle
     
      
      
    Mis sa arvat? 
      
    JUHTKIRI
     
    Kandlõ väärt samm
     
    Vagivahtsõst remondit Võro kultuurimaja Kannel astsõ kitmist väärt sammu: üts' Võromaa tähtsämbit huunit saa võrokeelitse ussõsildi.

    Meediän om pall'o kõnõld, et võro kiil' om tuu umaperä, mink poolõst mi Võromaa tõisi Eesti kantõ siäst silmä jääs ja küläliisile huvvi pakk. Mitmõ turismitalonigu omma kõnõlnu, et külälise pallõsõ: kõnõlgõ miika võro keelen! Kullõsõ sis huviga ja võrdlõsõ eesti keelega. A võrokeelitsit silte nä parhilla suurt ei näe, no mõnõ ütsigu omma.

    Looda, et mõnõ ao peräst omma umakeelidse sildi ka Võro ja Põlva maavalitsusõ ussi pääl, umavalitsuisin, omma võrokeelidse käelavva (tiiviida), inämb ummi poodinimmi. Ja massa-i pelädä, et vas't saa-i mõni kundõ nimest arvo ja lätt tuuperäst tõistõ puuti.

    Usu, et ku poodiussõ pääl ei saisa mitte «market» a näütüses «söögipuut'», sis ast inemine ussõst sisse huvi ja häämeelega. Nii uma inemine ku võõras. Ja usu tuudki, et «lämmi süük ja üümaja» saa hindäle inämb küläliisi ku sis, ku sildi pääl saisnu «bed&breakfast».

    Harju Ülle, Päätoimõndaja
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     
     Uma Lehe sõbõr!