Nummõr' 90
Märdikuu 22. päiv 2005
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Mõis avitas elo käümä
  •  
  • Suurtiimuusõum' näütäs lumõvärehtit
  •  
  • Teater. Muusika. Kino Lõunõ-Eesti eränummõr'
  •  
  • Latsilaul kuts Ruubeni ja Nele süümä
  •  
  • Tegemiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Räpinä naasõ tegevä ummi lambidõ villast tekke
  •  
  • Hõpõrist' hoit kuun viit põlvõ
  • Märgotus
     
  • Hüürläse ja inemise
  •  
  • Liivamäe Pilvi: kisma käü joba algklassõn!
  • Innembi
    Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
    Mõis avitas elo käümä
     
    Allasõ Tiia
    tiiaallas@hot.ee
      
     
    Prosti Ülle Moostest näütäs inämb ku saa-aastast katussõkivvi, määndsist tetäs meelüssit ja luut, et pia saava külälise veskitiatri ussõst sisse astu. 
      
    Ku tahtmist jakkus, ei olõ ilmvõimalda uma kandi ello käümä panda. Kõgõ parõmbahe lätt asi sis, ku avitas uma «märk'» vai kimmäs kotus – Vahtsõliinan linnus, Piusan kooba, Vahtsõ-Roosan mõtsavele-paiga jne. Moostõn puhkva härksä inemise ello sisse suurõlõ ja põnõvalõ mõisalõ.

    Kümmekund Moostõ kandi inemist leivä mõisa arõndamisõs seltsi timahavva keväjä. «Ega taha kiäki vägüsi es tulõ,» ütles üts' seltsi liigõ, Moostõ vallavanõmb Needo Ülo. «Õkva imehtimi, et inemise tahtva midägi tetä,» nimmas' seltsi iistvõtja Prosti Ülle.

    Keväjä opsõ kuus-säidse umakandi inemist giidis ja näüdäs' suvõl üle-eestilidse «unõhtõdu» mõisidõ projekti käügin Moostõ mõisat.

    Joulu aigu tahetas huvilidsile näüdädä sepä tüüd sepikuan, midä parhilla remonditas. Kõva ehitüsetüü käü ka vanan veskihuunõn, kohe tulõ veskitiatri – Moostõn om pikkä aigu tiatrit tennü külätiatripunt' «Virvendus».

    Prosti Ülle kitt paiklikkõ meistrimiihi, kiä omma tennü huunõhe ilosa vana-ao muudu sepähingiga ussõ, savikrohvitu saina ja rehkendäse egä tüü man tuuga, et kõik' matõrjaali võisi ilosa vana huunõga kokko klappi.

    Moostõ mõisan jakkus põnõvit asjo, midä kõrda tetä: alalõ om suur' leeväahi, mõisatalli, eski viinaküük'...

    «Mõis muiduki and hää võimalusõ ello käümä saia. A saman piät iks väikest viisi mõisafänn' kah olõma,» löüd kõgõ hingega umakandi elo man ollõv Needo Ülo.

    Ka Moostõ meelüs (meene) om midägi lihtsät, a umma:inämb ku saa aasta vannuisilõ katussõkivvele trükütäs pääle Moostõ mõisa pilt'. Kunstitüün tahtva avita valitsõjamajan tüüd tegevä kunst'nigu.

    «Vald on meid pall'o avitanu, püvvämi ka midägi tagasi anda,» seletäs Moostõ kunsti ja sotsiaalpraktika (MoKS) kuraatri Tali Laila.

    Umilõ tegemiisile omma mõistnu vahtsõt vunki anda ka mitmõ tõsõ paiga inemise – Vahtsõliinan tetäs linnussõvarõmit kõrda ja tan om peetü joba kats' kõrda Vana Ao Päivä, Varbusõl tetti timahavva valla suurõtiimuusõum', Kanepi vallan köüt Hurmioro perepark' lisas turistõga tegelemisele ka hindä kandi külärahvast jne.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    JUHTKIRI
     
    Saa tetä külh, ku tahtmist om!
     
    Moostõ kandi härksämbä inemise tegevä kõrda umma ilosat mõisa, minkast om viil küländ pall'o alalõ jäänü:saa tetä külh, ku tahtmist om!

    Võromaal om viil hulga vanno ilosit huunit – rehetarri, veskit, viinaküüke jne – midä saasi viil kõrda tetä. Kõrran huunist saa häämiil' nii paikligõlõ inemiisile ku küläliisile. Ilosat kokkosaamisõ kotust olõ-i joht egäl puul. A vaia lääsi jo külh! Kaegõ ümbretsõõri – vast lövvüs mõni vana hoonõ? Ku om tegejit, külh sis vald kah appi tulõ, tukõ saa küssü mitmist fondõst jne.

    Egä kõrd olõki-i vaia peris vahtsõt rahvamaia ehitämä naada. Ja vanal majal om seen säänest väke, midä vahtsõn ilmangi ei olõ. Esieränis sis, ku maja vahtsõndamisõ man om pruugit vanna muudu matõrjaalõ ja ehitämise kunstõ. Moostõ rahvas mõist tuud tetä, kaegõ perrä!

    Harju Ülle, päätoimõndaja
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     
     Uma Lehe sõbõr!