Nummõr' 89
Märdikuu 8. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Latsilõ võistlus ja aokiri
  •  
  • Päti vei Leevilt 92 600 kruuni väärt katla-auto
  •  
  • Ilma luumine ja muu äri – Võro Tiatriateljee vahtsõnõ tükk
  •  
  • Tegemiisi Võromaal
  • Elo
     
  • «Uazikuga» Mongoolian*
  • Märgotus
     
  • Sant'mistki piät oppama
  •  
  • Saksingu Liina: ma olõ uhkõ, et olõ maalt!
  • Innembi
    Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
    Latsilõ võistlus ja aokiri
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
    Fastrõ Mariko pand' kokko vahtsõ võrokiilse Tähekese ja kõrrald' vanõmbilõ koolilatsilõ võro keele ja kultuuri tundmisõ võistlust «Ütski tark ei sata taivast». 
      
    Nooril om hulk vahtsit võimaluisi umast keelest-kultuurist inämb teedä saia: seo nätäl' võistlõsõ aoluulidse Võromaa 8. ja 11. klassi noorõ viiendät kõrda umakandi keele ja kultuuri tundmisõn. Vähembile koolilatsilõ tull' vällä joba tõnõ võrokiilne latsiaokiri Täheke.

    «Ku aoluku ei tunnõ, sis elät tulõvikulda!» pidä Põlva Keskkooli juht' Sarapuu Arvo tähtsäs koolilatsilõ mõtõld võro keele ja kultuuri tundmisõ võistlust «Ütski tark ei sata taivast». «Säändside võistluisi kõrraldaminõ om mu meelest väega loogilinõ ja mõttõga tegemine.»

    «Küstäs võro keele sõnnu eesti keeli ja vastapiten, kontrollitas tekstist arrusaamist, rahvakallendri täht'päivi, omma küsümüse luudusõ, kultuuri ja kirändüse kotsilõ – sääntse päämidse as'a, midä võinu egäüts' teedä,» kõnõlõs võistlusõ «Ütski tark ei sata taivast» kõrraldaja, Võro Instituudi võro keele as'atundja Fastrõ Mariko.

    Vähämbä koolilatsõ saava kodokandi keele mõistmist paranda vahtsõt võrokeelist Tähekeist lukõn. Tuu saava kingis kõik' võro keele opja koolilatsõ.

    Tõnõ võrokiilne Täheke kirotas märdipääväst, presidendi ammõdiautost, juttõ om Kaplinski Jaani, Sauteri Piitre, Rahmani Jani ja tõisi käest, luulõtuisi om kirotanu Panga Milvi. Võromaa latsõ kirotasõ raamatist, midä omma ildaaigu lugõnu, ja sandinkäümisest. Perämädse küle lugu om seokõrd Tammõtsõõrist – ütest suurõ väega ja esimuudu Võromaa paigast.

    «Häste torrõ om võrokeelist Tähekeist tetä. Mille ei?» seletäs Tähekese päätoimõndaja Martsoni Ilona, kiä esi om peri Tal'nast. «Mu jaos om võro kiil' eesti keele niivõrra loomulik osa, et ma imehtä, et tuud olõ-i inne tettü!»

    Timä sõnno perrä sai tõnõ võrokiilne Täheke tsipa rahuligumb ku edimäne. «Tan om tsipa veidemb ka taad Lõuna-Eesti miihihuumorit,» kõnõlõs tä. Tähekese kaasõpildi tekk' seokõrd Navitrolla, mineväkõrdsõ kaasõ autor' oll' Valtri Edgar.

    «Ku püssärohto jakkus, sis võisi viil võrokeelitsit Tähekeisi tetä,» löüd Martsoni Ilona.

    Võrokiilse Tähekese välläandmist tugi riiklinõ programm' «Lõunaeesti kiil' ja kultuur».
     
    Võistlusõn saa üten lüvvä egä kuul' 
      
    8.–10.11 kõrraldasõ Võromaa kooli 5. võro keele ja kultuuri tundmisõ võistlust «Ütski tark ei sata taivast».

    Võistlusõga tahetas miilde tulõta, et ka paiklikku kultuuri pidänü hoitma.

    Võro instituut' tennäs kõiki kuulõ, kiä võti vaivas võistlust kõrralda ja pand süäme pääle, et vastussõ iks õigõs aos (15. 11) är saadõtus saasi. Parõmbilõ vastajilõ omma avvuhinna.


    UL
     
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    JUHTKIRI
     
    Lats' ei piä pätis saama!
     
    Minevä neläpäävä sai Võro politsei kätte kolm 15-17 aastast pois'kõist, kiä paloti minevä kuu algusõn Võrol Seminäri uulidsa puumajja kats' ilma kodolda miist. Mille nä nii teivä? Politseile ütli, et ikäv oll'.

    Jälle lugu, et meil siin vaiksõl ja ilosal Võromaal säändsit asjo juhtus. A kost säändse jälle päti tulõva – iks umast kotost! Tiiä ütte väikest, muido peris sõbralist ja häätahtlikku pois'kõist, kiä viil koolingi ei käü, a varastas kõkkõ, miä näppu putus. Võõra täüskasunu saa-i poiskõsõlõ kuigimuudu mutso päähä panda (sõnno tuu jo ei kullõ ja pessä anda tohe-i), a imä usu-i, et timä pojakõnõ varas om. Kasvatas mitund last ütsindä, tüüd om pall'o...

    Üts' vähämb koolipois'kõnõ jäl taplõs koolin kõigiga, ka suurõmbidõga. A oppaja tohe-i jo kah latsi näpuotsagagi puttu! Ku vanõmba kah viil umma pätipois'kõist kõgõn õigustasõ, sis lats' saa arvo, et halva iist tulõki-i karistust ja pia saa timäst joba peris pätt', kedä olõki-i inämb võimalik muuta.

    A parhilla viil om. Tuuperäst piäsigi-i latsiaiakasvataja, koolioppaja vai muido tutva inemine jäämä lihtsäle päält kaema, kuis väikust latsõst pätt' kasus. Ku latsõvanõmbal olõ-i huvvi umma last kasvata, sis omma ummõhtõgi valla sotsiaaltüütäjä, psühholoogi jne. Ja ku vanõmba juttu latsõ pättüisi kotsilõ niisama ei usu, tulõ löüdä võimalus näile tuu selges tetä ja latsõlõ api anda. Ku saa pästä kasvai üte väiku poisi, sis om tuu mi kõigi jaos väega suur võit.

    Harju Ülle, Päätoimõndaja
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     
     Uma Lehe sõbõr!