|
|
| | | | | | | | | | «Kos nots’u om?», küsüs Ojapervi perre kõgõ noorõmb jahimiis’, katõaastanõ Markus. | | Ku muido piät põdõr Ojaperve Heinot pelgämä, sis parhilla või mõtselläi julgõhe söögimajja pant joulusüüki süvvä. | | | | | | |
Täämbädsest pidävä nii Põlva ku Võro maakunna jahimehe mõtsaeläjide joulurahhu – vähämbält nätäl’ aigu lasta-ei üttegi eläjät. Täämbä läävä jahimehe Lasvalõ joulurahu-pitto, a inne matkasõ mõtsan ja veevä mõtseläjile süvvä.
«No katõ-kolmõ pääväga süvväs är! Joosuaig saa läbi, sis nakkas tuu õigõ süümine!» ütel’ pühäpääväl Lasva kandi jahimiihi juht’ Ojaperve Heino ja kallut’ mõtsaeläjide söögimajakõistõ koti maisi, koti nissu, kesvä ja kaara. Täämbä viiäs joulurahu päälenakkamisõ puhul taha süüki mano.
Võromaa Jahimiihi Seldsi juht’, haanimiis’ Kivistiku Mati ütles, et mi kandi jahimehe pei talvidsõ püürüspäävä aigu jahirahhu pall’o aigu inne tuud, ku siinmail joulõ pidämä naati. «Kats’ päivä inne ja kats’ päivä pääle püürüspäivä om rassõ aig: päiv nõsõs ja satas õkvalt üte kotussõ pääle,» kõnõlõs tä. «Viies päiv om päävä sündümise päiv. Inne toda sünnü-i kurja tetä ja tuuperäst tapõta-õs vanast tuudaigu ei mõtsa- egä kodoeläjit.»
Kivistiku Mati sõnno perrä veevä jahimehe mõtsaeläjile süvvä kõik’ aig, mitte õnnõ joulurahu aigu. A täämbä pandas näile midägi parõmbat, nigu inemine pand hindäle joulu aigu lavva pääle midägi parõmbat. «Tsiga taht kõgõ inämb kardokat, maisi ja hernest,» tiid Ojaperve Heino, kiä om uman kandin jahti pidänü ja jahimiihi juht’nu joba inämb ku 30 aastakka.
Jahimehe naksi mõtsaeläjile suurõmbalt süüki pandma ja joulurahu puhul kokko käümä vahtsõ Eesti vabariigi aigu. Lasva kandi jahimehe süütvä parhilla egä aastak mõtsaeläjile 20 tonni villä. Kõrraga om söömän nättü 60-70 päälist tsiakarja, kitsi viil inämb. Üts’kõrd sei põllu pääl 60 tsika ja üts’ kahr kah. «Kõnõldas, et tsia pelgäse karro, a tuu oll’ 25 meetrit tsikost, es tii tsia täst vällägi!» seletäs Ojaperve Heino.
Tsiko ja kitsi om jahimiihi jutu perrä mi mõtsun peris hulga. Paikligu põllumehe omma ärsõkutuidõ ja pall’assüüdüide põldõga hädän. «Hernest ei saaki kasvata!» nent Heino. «Mul sõkva kah tohutu hektäri är, a no mis sa iks tiit, mõtselläi taht kah süvvä.»
Kivistigu Mati ütles, et pall’o jahimehe omma seos aastas jahi är lõpõtanu ja pidävä joulurahhu vahtsõ aastani vällä. «Meil om väikene kommõ, et egä aasta 1. jaanuaril mindäs kimmähe jänese- ja rebäsejahti,» ütles tä. Võro maakunna pääle om umbõs 650 jahimiist.
| | | | | | Mis sa arvat? | | | | |
| JUHTKIRI | | | | Joulu aigu mõtsa! |
| | | | Harju Ülle, päätoimõndaja | | |
Jahimehe omma joba aastasatu talvidsõ käänüpäävä aigu mõtsaeläjä rahulõ jätnü ja pandva näile tuudaigu söögis midägi hääd-parõmbat. Muidoki võetas ka latsõ üten, et näile opada – mõtsaeläjä olõ-i õnnõ maahalaskmisõs, näist tulõ ka luku pitä ja tetä rassõl aol söögiga meelehääd.
A nuu ei piä õnnõ jahimehe olõma, kiä vilä- ja hernekoti autokasti viskasõ ja mõtsaeläjide söögitarõkõistõ tühäs kaldasõ. Egäüts’ – tuus ei piä eski maainemine olõma – või käänüpäävä aigu võtta latsõ-latsõlatsõ üten ja minna mõtsa. Panda kotti kasvai põrknit, hernit vai haarda lauda päält üten üsätäüs hainu.
Tuus väikus jalotuskäügis latsiga lövvät iks aigu. Lats’ saa uma käega panda kitsile haina ja jänessile põrknit. Ku mõtsan tassakõistõ kõnnit ja väega röögi-i, sis trehvät peräkõrd eski mõnd mõtsaeläjät nägemä.
Latsilõ jääs sääne illos käük kimmähe pikäs aos miilde. Vast eski pikembäs aos ku jouluvana tuud kingitüs.
Ilosat jouluaigu kõigilõ Uma Lehe lugõjilõ ja hüvvile sõbrulõ! Trehvämi jäl vahtsõl aastal.
| | |
|
|
|
