Nummõr' 92
Joulukuu 20. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Joulurahu mõtsaeläjile
  •  
  • Latsilõ lugõmisõs kats’ vahtsõt raamatut
  •  
  • Piltuudis
  •  
  • Tarton kõnõldi Lõuna-Eesti kirändüsest
  •  
  • Tegemiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Küläpoodist «kriipsu pääle»
  • Märgotus
     
  • Kunnasõ Leo: allaandmisõst olõ-i kunagi midägi hääd tulnu!
  •  
  • Viitenä mõis ja pühä liit
  • Innembi
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
     
    Küläpoodist «kriipsu pääle»
         
     
     
    Veriora poodin om pall’o tark kassamassin - mõista-i võlgu anda. Paidra poodiprovva ütles, et maapoodi müüjä piät olõma ka psühholoog ja sotsaaltüütäjä. Ilvesse Alma Kikkahar’alt tiid, et «kriipsu pääle» sai joba nii edimädse vabariigi ku vinne aigu.
         
    Ojari Triinu
    Ilvesse Aapo
     
    Ku küssü, midä kiäki tiid kriipsu vai miinusõ vai raamadu pääle võtmisõst (tuu tähendäs poodist kauba võlgu saamist), või kimmähe saia väega esisugumaidsi vastussit. Uma Leht uurõ, kas ja kuis saa «kriipsu pääle» maapuutõn Võro-Räpinä tii veeren.

    Meelen om määnegi vinneaignõ (aoluu)raamat, kon kõnõldi mõnõst tüüinemiisi perrest kapitalistligun ilman, miä suurõn viletsüsen elli ja kinkalõ ihnõ poodipidäjä jaoperäst hädätarvilikku kaupa and’.

    Mõni noorõmb vai õnnõ suurin liinapuutõn käüjä olõ-i säändsest as’ast ülepää midägi kuulnu. A mõnõ tõsõ inemise jaos, kinkast no juttu tulõ, om kriipsu pääle võtminõ-andminõ egäpääväne asi.

    Üts’ perreimä kõnõl’ näütüses, et üts’kõrd tahtsõ tä uman küläpoodin kaardiga massa ja tuu es lää määndsegi tehnilidse hädä peräst õnnõs.

    Poodiprovva paksõ tälle kipõlt vällä, et võtku tä uma kraam’, minku tuuga kodo ja järgmäne kõrd, ku liinast rahaautomaadi man käününä tulõ, tulku ja masku är.

    Nii tettigi. Rahulõ jäivä nii kaupmiis’ ku ostja ja kiäki jää-es kannahtajas.

    Kats’kidsõ kaardiaparaadi murõt om ka muial puutõn ette tulnu ja ku inemine õks usaldamist väärt om, sõs om asi sammamuudu är klaaritu.

    Jõvvat puuti− rahakott’ koton!

    Ilvesse Alma Kikkahar’alt ütles, et nii harva, ku tä ka Verioralõ puuti käü, õks om mõnikõrd juhtunu, et ku peräle jõvvat, tulõ vällä, et rahakott’ om koton, a olõ-i tuuperäst täl kaup kunagi saamalda jäänü. Alma, kiä pia 80 aastadsõs saa, mäletäs ka inneskiidsi aigõ ja ütles, et võlgu om poodist ant nii edimädse Eesti vabariigi aigu ku ka vinne aol.

    Alma kõnõlõs viil, et parlatsõl aol om timäl Verioralõ puuti saaminõ hulga rassõmb ku Põlvahe, selle et Verioralõ bussi lää-i, a Põlvahe õks bussi käävä.

    Vanast oll’ hää, sai hobõsõga puuti

    Vanast ollõv hää olnu – sõs sai hobõsõga kävvü, arvas Alma. A hobõsõga poodin käümise võimalus olõ-i ka jo kohegi kaonu, õnnõ hopõn’ piät olõma! Ku mi uma puutõn külänkäümise tsõõri päält tulli ja Võro liina sisse sõidi, tull’gi meile hopõn’ üten vankri ja vanamehega vasta…

    Kõik’ poodipidäjä, kinka kõnõlimi, omma võlgutahtijdõga ka üttemuudu hädän. Õks tuuperäst, et raha kättesaaminõ om inämbüisi poodipidäjä murõ. Kimalasõ Aili, kiä jo 12 aastakka Paidral puuti pidä, ütles, et täl om võlgnikkõ viie aastaga takast.

    Nii Loora poodi pidäja Looritsa Raivo ja Siina, Tiina poodi pidäjä Kaldoja Tiina Verioralt ku ka Kimalasõ Aili Paidralt kõnõlõsõ, et ette om tulnu ka tuud, et mõni võlgnik kõgõ võlaga är koolõs – sõs olõ-i takkaperrä midägi tetä.

    Kimalasõ Aili ütles, et üte mehega juhtu õkvalt nii, et kõgõpäält võtt’ võla, sõs käve poodin vargil, läts’ kohtu ala, kinnimajja ja kõgõ lõpun lüüdi maaha.

    Kaldoja Tiina kõnõlõs, et vanast, ku Verioral kats’ puuti kõrvuisi oll’, sõs käve mõni võlgnik poodi takast läbi kraavi sinnä puuti, kon täl võlgu es olõ ja pidi hõngu kinni, et tedä võlapoodin es nättänü.

    Kõik’ poodipidäjä, kinka kõnõlimi, ütli ütest suust, et võla pääle nä pur’on inemisele ilmangi anna-i ja rahalda viinatahtja jääse kah peris ilma.

    Tiina poodin Verioral minti mõni aig tagasi üle elektroonilidsele kassa- ja kaubaarvõstussüsteemile ja no om poodiprovval kriipsu pääle tahtjilõ kõgõ üttemuudu vastus valmis: «Meil om arvõpidämises niipall’o tark massin võet, et tuu mõista-i inämb võlgu anda!»

    Kävemi külh õnnõ mõnõn poodin, a nigu nätä oll’, olõki-i kriipsu pääle võtminõ aolukku jäänü asi ja käü Võromaa küläeloga õks kokko. Ja olõ-i tuu ka õnnõ määnegi Võromaa umaperä, tiidä om, et võla pääle andas hädä kõrral õks egäl puul, kon omma alalõ küläütiskunnalõ umadsõ suhtõ inemiisi vaihõl.

    Ja ka tuu om vist küländ ülene, et kangõmbat kraami võlgu saa-i. Ja mitte õnnõ mi maal – üts’ võrokõnõ näkk’ Shetlandi saari pääl Šotimaal küläpubin silti: no credit.

    Ütest külest hoitva kriipsu pääle andmist elon nii-üldä sotsiaalsõ hädä, a tõsõst külest om tuu sääne küläelo ja küläinemiisi mano käüvä asi.

    Külän jäetä-i inemist nal’alt hättä, ku täl rahakott’ kodo om jäänü vai veidü rahha puuti om üten võet vai ku sularaha otsan, a pangamassin kavvõn liinan om.

    Ja tõõnõkõrd om müüjäl valli õnne tuu, kas anda võlgo vai laskõ söögikraamil leti pääl hukka minnä. Päälegi või säänest võlguandmist täämbädsel pääväl kaia ka ku tävveste harilikku lainuandmist, midä kõik’ panga egä päiv tegevä.

    Tegeligult om tuu tõistmuudu ku tavalinõ lainuandminõ, tuuperäst et lainu andas protsendilda, lihtsäle umaküläinemiisi hädäst vällä avitamisõ peräst.

    Uurõmi viil, kuis tsill’okõisin puutõn inne jõulu kauplõminõ lätt.

    Tull’ vällä, et näütüses Veriora inemise läävä inne Räpinähe vai Põlvahe suuri puutõ piten käümä, a Paidra puuti tulõ just säänest rahvast, kiä om liinast jõulu aigu kodo tulnu ja sõs või esiki käive suurõmbas minnä.

    Kah’o om tuust, et suuri plekist kaubamaiu tulõkiga lää-i tsill’okõisil inämb väegä ilosahe.

    Inemise olõ-i viil arvo saanu, et noidõ kaubaküllus, «säästmine» ja valiku õnnõ paistusõ nii hää ollõv.

    Arvada om, et väikul poodipidäjäl tulõ minna säänest tiid, et timä mant saa õnnõ kitsambat vai spetsiifilidsembät, a egäl juhul parõmbat vai kvaliteetsembät kaupa – säänest, miä olõ-i tett jahvadõduist kanajalgust, mannast ja ärtsurgit geenega kasvõst.

    Egäl juhul suuv’ Uma Leht viil perräjäänü Võromaa maapuutõlõ hääd püsümist ja kitt kõiki poodipidäjit hüvvi sõnnu ja süämligu «tere» iist.
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     Uma Lehe sõbõr!