Nummõr' 92
Joulukuu 20. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Joulurahu mõtsaeläjile
  •  
  • Latsilõ lugõmisõs kats’ vahtsõt raamatut
  •  
  • Piltuudis
  •  
  • Tarton kõnõldi Lõuna-Eesti kirändüsest
  •  
  • Tegemiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Küläpoodist «kriipsu pääle»
  • Märgotus
     
  • Kunnasõ Leo: allaandmisõst olõ-i kunagi midägi hääd tulnu!
  •  
  • Viitenä mõis ja pühä liit
  • Innembi
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
     
    Kunnasõ Leo: allaandmisõst olõ-i kunagi midägi hääd tulnu!
      
     
    Orava kandist peri sõamiis’ Kunnasõ Leo lupa Iraagi sõast raamadu kirota. 
      
    Joulukuu algusõn tull’ päält kolmõ kuud Iraagin kodo Kaitsõjõudõ päästaabi operatiivosakunna ülemb, kolonel’leitnant’ Kunnasõ Leo (38).

    Võromaalt Orava kandist peri sõamiis’ ütles, et Eesti om üten ameeriklaisiga sõan õnnõ tuuperäst, et sis tulõva nimä meile appi, ku meid rünnätäs. A ka sis tulõ meil hindäl vähämbält kuu aigu esi vasta pitä, inne ku abivägi peräle joud.

    Saiti ameeriklaisi käest avvumärgi – Pronkstähe. Mille iist?

    Piäsi ameeriklaisi käest küsümä. Nimä tiidvä parõmbalõ.

    Ku pall’o tuust märgist piäti?

    Mul ei olõ kunagi olnu määnestki suurt kiindümüst avvumärke vasta.

    Kas Iraagin oll’ rassõ?

    Väikene sõda, ei midägi väega rassõt. Mul om nigunii plaanih taast väikust sõast kirota. Osa operatsioonõst saa läbi, üte läävä kodo ja tõõsõ läävä asõmõlõ. Olõ tennü sääl vähä märkmit ja suvõ poolõ nakka kirotama. Tuud olõ-i väega rassõ tetä.

    Kas tundsõti Iraagin puudust mõnõst Eesti as’ast?

    Ameeriklaisil om peris hüä süük’, a ameeriklanõ süü-i leibä. Musta leibä süü-i ameeriklanõ sukugi ja suppi kah ei süü.

    Pall’o löüdvä, et ameeriklasõ ja näide liidomehe omma Iraagin okupandi. Määne tunnõ teil hindäl sääl oll’?

    Olõ-es sääl määnestki esisugumast tunnõt. Ma esi olõ hindä jaos selges tennü, et ainukõnõ põhjus, mille peräst mi olõ tah sõah, om tuu, et ameeriklasõ es tunnista Eesti okupiir’mist 1940. aastagal. Sääl ei olõ määndsitki muid põhjuisi vaia.

    Määne kõrd tah Iraagih saa olõma, olõ-i mi asi. Taa om iraaklaisi asi. Mi ooda, et ameeriklasõ avitasõ meid järgmädseh sõah. Mi looda muidoki, et tuud ei tulõ, a tuuperäst piämi õks taah sõah olõma.

    Kavva Eesti vasta pidä, ku mõni tõnõ riik meile kallalõ tulõ?

    Mi võisi kõnõlda tuust, ku kipõlt meile appi jõudas. Suurõmba, diviisisuurudsõ väe, joudva siiä 30.–40. pääväl. Sis lätt viil aigo, 50.–60. pääväl kõgõ varrampa saa pääleminekit alosta.

    Siist saami väega lihtsähe arvo, ku kavva om meil hindäl vaia sõta pitä väiku õhu- ja muu toetusõga, midä saami inämb-vähämb algusõst pääle.

    Ku meid tõtõstõ rünnätäs, kas sis tulõ iks vasta panda vai piäsi kõrraga alla andma?

    No siin 39. aastagal anti kõrraga alla... Egäüts’ näge, mis tuust vällä tull’.

    Tõistõ alla andõh uma maa ja rahvas häste ei kestä. Kuveidih võisõ häste nätä – Iraak oll’ sääl seeh säidse kuud 1990-1991. 25 000 inemist siiäni kaonu...

    Olõ-i mõtõt alla anda. Tuust ei olõ kunagi midägi hääd tulnu.

    Kõnõli ilda aigu ti kandi noorõ mehega, kiä taht saia ammõdi poolõst sõaväelasõs. Määnest nõvvo tälle annati?

    Mis siin iks: käü keskkoolih kõrraligult är, sis saa minnä riiki tiin’mä. Käü aigo tiin’mäh är ja ku päält tuud olõ-i suuv’ üle lännü, sis saa jäiä üleaotiinjäs.

    Sis saa nätä, ku pall’o hindäl suuvi ja võimit om – üritä sõakoolih kaadri allohvitseris vai ohvitseris saia.

    Sis jäiä mõnõs aos tiin’mä. Niiviisi rahuligult kannatas sis asjo aia.

    Edimädse kümme aastat om vähä rassõmb, peräh saa-i inämb arvo. Pall’odõl sõaväelaisil om kats’ ammõtit. Mul kah – kiroda vahepääl juttõ.

    Ti raamatit «Kustumatu valguse maailm» ja «Sõdurijumala teener» soovitasõ mõnõ eski kooli kohustusligus kirändüses. Kas olõti esi kah lugõjidõ käest häid sõnno kuulnu?

    Lugõja omma peris kitnü külh.

    Kas võro keelen es tahtnu kunagi midägi kirota?

    Saa-i üteldä, et võro keeleh om rassõ kirota. A lugõjit olõ-i väega pall’o perrä jäänü.

    Kas teile om tähtsä, et olõti võrokõnõ?

    Noh, jah, mis ma või üteldä: edimäne võõras kiil’, mille pidi är op’ma, oll’ eesti kiräkiil’.

    Mul ei olõ külh võrokõisiga egä päiv väega pall’o kokkoputmist, a ega sis meelest ei lää, kost kandist inemine peri om.

    Olõ tast Kliima küläst. Põratsõst Vinne piirist kuus’ kilomeetrit.

    Eläs sääl viil sugulaisi?

    Imä, sugulaisi ja tõisi küläinemiisi kah.

    Nimmati mõnõ võrokõsõ, kinkast luku piäti?

    Rassõ üteldä. Võrokõsõ omma võrokõsõ. Olõ võrokõisiga iks häste läbi saanu.
    Eelmine kaitsõväe juht’ Kerdi Johannes om samast kandist peri. Inemiisi jakkus sääl külh.

    Ti kandist om peri ka sääne nal’amiis nigu Loosaarõ Venno. Kas tedä kah tunnõti?

    No Loosaarõ Vennot ma tunnõ muidogi häste! Venno om mu vana sõbõr! Seoniaoni saami häste läbi.

    Kas kunagi või olla, et lääti tagasi Võromaalõ?

    Vanah iäh olõsi sääl peris hää ellä. Teenistüs läbi, sis näge, midä tetä.
    Käüsi sääl rohkõmb, ku olõsi rohkõmb aigo. Aigo om kõik’ aig väega veidü.

    Kas teil pere om?

    Mul om peret külh: naanõ ja kats’ last. Poig om põra ütesä kuud, peris väigokõnõ viil. Tütär’ om üle katõ aasta. Kipõstõ kasusõ...

    Naanõ om latsõh peris Soomõh elänü. Esä om eestläne, imä suumlanõ.

    Midä nakkati parhilla edesi tegemä?

    Mis tah iks. Teeni tassakõistõ vabariiki edesi.

    Küsse Harju Ülle
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     Uma Lehe sõbõr!