Nummõr' 92
Joulukuu 20. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Joulurahu mõtsaeläjile
  •  
  • Latsilõ lugõmisõs kats’ vahtsõt raamatut
  •  
  • Piltuudis
  •  
  • Tarton kõnõldi Lõuna-Eesti kirändüsest
  •  
  • Tegemiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Küläpoodist «kriipsu pääle»
  • Märgotus
     
  • Kunnasõ Leo: allaandmisõst olõ-i kunagi midägi hääd tulnu!
  •  
  • Viitenä mõis ja pühä liit
  • Innembi
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
     
    Kiil’ sõlmõn
     
    Naasõ istva võõra auto pääle ja pahandasõ: «Kae, määne tä auto vällä näge, karbatsohv (pardatsok, kindalaegas) om egäsugust sodi täüs!»

    Vanõmb naistõrahvas seletäs bussin sõbrannele, kuis tä ildaaigu tohtrõ man käve: «Sai kardoloogi (kardioloogi) mano algusõn! Mul oll’ joba parõmb, tuuperäst lasõ-es kardoskoppi (kardioskoopi) tetä!»

    Sõs tulli jutus muu käügi: «Lää pasa... ee... parsa (marsruuttakso) pääle, saa tuuga Väimälän är kävvü!»

    Naasõ märgotasõ, midä latsilõ joulus kinki: «Piäsi vast üte siidist muusigaplate (CD, lasõrtsõõr) ostma!»

    Ku kuulõt bussin, tohtrõ man vai muial nal’aliisi ütlemiisi, saada Umalõ Lehele!

    UL
     
     
    Hää võlssja
     
    Uma Lehe jutuvõistlusõl tõsõ kotussõ saanu jutt
     
    Vähesoo Luule
     
    Meil oll’ kolhoosin Räpinäst peri ehitüsmiis’ Arvo. Hää tüümiis’, a väega kõva võlssja! Ai hummogust õdaguni lorajuttu.

    Üts’kõrd olli külänaasõ tii veeren hainal. Arvo sõitsõ rattaga tiid piten nii et tolmujutt’ takan! Naasõ panni rüük’mä: «Kos sa niisama läät, võlsi kah iks midägi!»

    Arvo pand’ vasta: «Olõ-i aigu, puuti tull’ värsket kalla, piät kipõlt minemä, et ilma es jäänü!»

    Ega vinne aigu egä päiv poodin kalla es olõ! Naasõ vissi rihä tii viirde ja padavai poodi mano! A es olõ sääl ei kalla, ei Arvot.
    Vahepääl oll’ Arvo liinan katussõparandaja. Üts’ mulk massõ ruubli.

    A hää eestiaigsõ katussõ olli, mulkõ es olõ pall’o. Nii tekk’ Arvo hindäle mulguravva.

    Lei mulgu katussõ sisse ja pand’ lapi pääle. Iks mulk ja lapp’, mulk ja lapp’! Kos oll’ hää teenistüs!

    Arvo mõistsõ pott’sepätüüd kah. Tekk’ ütele mehele ilosa aho. Õdagu tull’ peremiis’ kaema, kas ahi om loodin. Arvo pand’ loodi pääle ja kitse: «Om loodin ja üle loodi kah!»

    Üts’kõrd läts’ Arvo tohtri mano. Tuu kai Arvo läbi ja ütel’: «Sul om süä kõrran nigu noorõl mehel! Olõt spordimiis’ vai?» Arvo vasta: «Ma olõ vana spordimiis’ jah!» Tohtri küsse: «Mis ala miis’ olõt?» «Ma olõ eloaig kõvastõ malõt mänìnü!» tull’ kipõ vastus.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ruitlasõ kerigu 10 käsku
     
    Oo, ma, kiä ma sai minevä nädäli kolmanda kirändüsavvuhinna aasta joosul! Ja aasta ei olõ joht viil läbi, hää mitu päivä om viil iin, nii et või-olla andas neläs ja viies kah. Parhilla olõ ma sõs kõgõlõ lisas Apollo raamadumüüjide Aasta Lemmik 2005 kah. A miä tuu tähendäs? Toda, et põhi vahtsõ jumala tekkes om luud!

    Minkperäst Kristus must parõmb oll’ – harimalda küläullikõnõ, kiä ai umma päästvõetut teooriat, elli naisi kulul…

    Mul om vähämbält keskharidus, tühädse autojuhilua ja treialipaprõ. Tõsõ astmõ uma!

    Anna siinkotsil kümme umma käsku, mida piät egä taivalõtahtva inemine täämbädsest pääväst täütmä:

    1. Sa ei piä mitte lainu võtma. Ei hamba-, ei eloasõmõ-, ei tarbimis-, ei määneski. Pank om saatanast ja ku sa sinnä uma näpu annat, ime tä su sisse. Persemulguni.

    2. Sa ei või joulõ pitä. Joulu omma saatanast. Jouluao hindu allalaskmisõ aigu puuti minek’ ime su sisse. Latsilõ sussi sisse päkädsi päähä kommi pandminõ om keelet. Sa ei või latsõlõ võlssi!

    3. Sa ei või tõsõlõ nimme anda. Selle et kiä and, tuu esi om!

    4. Sa ei või osta poodist ameeriga asju! Ameeriga imperialism’ om saatanast! Egä ostõt ameeriga asi and kurjusõlõ maailma häötämises tarvilikku rahha.

    5. Sa ei või autoga sõita. Hiitgaasi omma saadanast. Sõida bussiga… vai püsü koton.

    6. Sa võit hoorada ja abiello rikku, ku tuu tulõ armastusõst. Selle et armastus lupa kõikõ.

    7. Sa võit viina juvva, ku tuu aja sinno hoorama, miä tulõ armastusõst (loe käsku nr. 6).

    8. Sa ei või televiisorit kaia, selle et televiisorin omma joulu, Andsipi Andrus, Eenmaa Iivi, Seks ja liin, Hanschmidt, Mõisa Jüri, Lumõjänese, Savisaar, Käsna Kalle, Tähismaa Ingrid, Teletupsu, Palts, Neivelt ja tõsõ tõpra, kiä omma kõik’ õkvalt saadanast!

    9. Sa ei või inämb kunagi Bingo Lotot mängi, selle et sul tulõ no Eesti Loto asõmõl ummi lihatsit latsi süütmä naada!

    10. Egä kuu piät sa umast sissetulõgist vähämbält kümme kruuni kandma Hansapanka, Ruitlasõ Olavi kerigu arvõ pääle (nummõr’ 221024694718), mille kohtutäitur’ uma voliga kohtukuludõ kinnipidämise jaos kinni pand’, selle et kohtutäituri omma riigi ja saadana puult üten vällä mõtõld, sala, ahnõ ja täütmäldä!

    Noh ja olõtki õnnis ja elät igäväste. Aamen’.

     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ettekuulutaminõ ja nõidminõ ei olõ nal’aasi
     
    Vana-aasta üüse tetti vanast õks egäsugutsit kunst’tükke ja ettekuulutamist. Tütrigu tahtsõ muiduki teedä, kas nä mehele saava ja kiä tuu miis’ om.

    Tull’ minnä ütsindä kohegi, kas sanna vai aita, võtta künnel’ ja piigli üten. Ku sääl ütsindä piiglide kait, sis tull’ tuu mehe nägu piiglide, kiä kosja tulõ.

    Ütel tütrigul oll’ kimmäs peigmiis’ olõman ja plaani peetü, a poiss’ oll’ parajadõ kroonut tiin’män. A tütär’lats’ tahtsõ õks pruuvi, kiä peeglist paistus.

    Läts’ ütsindä aita ja näkk’ peeglist, et timä peigmiis’ sais, mundri sällän ja mõõk vüü pääl. Oll’ viil nii, et sälä taadõ ei tohe kaia, a tütrik nii hiitü, et käänd’ ümbre. Õkva sis kattõ poiss’ ära, a mõõk sattõ aita maaha.

    Tütrik es mõista midägi tetä, oll’ nii hirmun. Võtt’ tuu mõõga ja pand’ umma rõivakirstu. Ja es kõnõla tuust as’ast kellelegi.

    Poisil sai kroonuaig täüs, tull’ kodu, võtt’ tuusama tütrigu naasõs ja naksi ilostõ elämä.

    A üts’kõrd ot’sõ miis’ midägi aidast ja kai naasõ rõivakirstu kah. Ja näkk’ sääl umma mõõka! Tä sai väega vihatsõs ja naas’ naasõ käest nõudma, et ütle, kost mu mõõk siiä sai.

    Naanõ kõnõl’ kõik’ är, kuis tä üts’kõrd vana-aasta üüse nõidmist tekk’ ja mis sis juhtu.

    A miis’ oll’ nii vihanõ, et mis tükke sa tiit! Timäl oll’ kroonun ollõn mõõk är kaonu, a tuu om jo suur’ essümine kroonun. Tä oll’ tribunali ala antu ja olõs piaaigu maaha lastu!

    Miis’ oll’ nii vihanõ, et suurõ hädäga leppe õks naasõga är.

    Nõlvaku Kaie
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Ehal käümine
     
    Mõnikümmend aastat tagasi elli Võron Tarto ja Kreutzwaldi uulidsa nuka pääl väega illos ja tsärre nuur naistohtri.

    Üts’kõrd ilda õdagu trehvsi majast müüdä minemä kolm sõpra. Miihikamban oll’ ka jürre sportlanõ, kink süä tohtrikõsõ vasta armuvalun palli. Ku tä näkk’, et akõn’ om valgõ, tekk’ tä ettepanõgi ehalõ minnä.

    A sõbra laitsõ säändse mõttõ maaha, tuuperast et aig oll’ illanõ. Nä lubasi kõgõpäält perrä uuri, kas tohtril om aigu ja suuvi küläliisi vasta võtta.

    Sportlasõl käsi nikani välän uuta. Nuu kats’ miist olli vigurit täüs ja es lääki tohtri poolõ, a pagõsi maja tagomadsõst ussõst vällä ja lätsi är kodo.

    Tõnõ päiv oll’ sportlanõ pühhä vihha täüs. Ütel’, et oll’ külmä käen pas’nu terve tunni ja nännü sis, kuis tohtri akõn’ pümmes läts’.

    Timä ummi sõpru majast välla minemän es näe ja tä mõtõl’, et nuu jäiki tohtripreili mano üümajalõ.


    Lätt vaia naistõrahvast...

    Sügüse Võro tiatrifestivali aigu mänge Vilde tiatri Tarto liinast etendüst «Vajatakse naist». Terve liin oll’ plakatit täüs kleebit.

    Kats’ naist trehvsi ütest kuulutusõtulbast müüdä astma. Üts’ visas’ silmä kõrras pääle ja ütel’: «Peräkõrd om mõni hää tüükotus saia!»

    Tõnõ jäi saisma ja lugi kuulutusõ kõrraligult läbi. «Oh, massa-i miitaolisil naistõrahvil midägi luuta, meil jo näütemängu tegemises paprit olõ-i ette näüdädä!» ütel’ tä tõsõlõ pettäsaanult vasta.

     
    Mis sa arvat?
     
     
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     Uma Lehe sõbõr!