Nummõr' 92
Joulukuu 20. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Joulurahu mõtsaeläjile
  •  
  • Latsilõ lugõmisõs kats’ vahtsõt raamatut
  •  
  • Piltuudis
  •  
  • Tarton kõnõldi Lõuna-Eesti kirändüsest
  •  
  • Tegemiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Küläpoodist «kriipsu pääle»
  • Märgotus
     
  • Kunnasõ Leo: allaandmisõst olõ-i kunagi midägi hääd tulnu!
  •  
  • Viitenä mõis ja pühä liit
  • Innembi
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
     
    Edimädse jõulu peräst sõta
     
     
    1944 aasta jõuluaig oll’ mullõ ja mu imäle üts’ elo rassõmbit ja kurvõmbit.

    Sõda oll’ lõpuh, a mi eloraskusõ ja murrõ olli õkva alanu. Es olõ inämb kohki ellä, tarõ oll’ palanu ja Rõugu kalmuaida oll’ viid mu kallis velekene. Timä elotii jäi väega lühkus - kuus’ ja puul’ aastakõist. Timä oll’ ka sõa ohvri, tuuperäst, et es saa õigõl aol Võrro tohtri mano. Kohe sa õks läät, ku sõda om ümbertsõõri. Difteeriä vei timä är. Tuu haigus ilma tohtri abilda ei paranõ.

    Meil oll’ aidah elämises ütessä ruutmeetrit ja lämmind and’ väikene pliidikene. Midägi rohkõmbat es jõvva inämb tetä. Talv tull’ jo pääle. Pliit’ and’ lämmind nii veidü, et ku ma jõulupuul’pääva põrmandut mõsi, sis külmäs’ tuu inne är, ku kuivi. Es avida ka silmävesi, mida hulga põrmandu pääle sattõ.

    Olli tuukõrd kümneaastanõ ja mõistsõ joba kurbust tunda. Tulli miilde müüdalännü jõuluao. Lämmäh tarõh oll’ suur’ laeni kuusõpuu ja mi velekesega olli kuusõ man. Mi silmä helge niisama nigu kündle. Tuul aol olli pääle vahakündlide viil särakündle, mis pilli sädemekeisi. Miilde umma jäänu ka pikä ilopapridõga kompveki ja kündlejala, millel olli tasakaalu ja raskusõ jaos otsah savist ülehõbõtõdu kuulikõsõ. Mõnõl olli pääl ka mi hambajäle. Mi tahtsõ pruuvi, kas nä süvvä ka kõlbasõ.

    Imä oll’ murrõ raskusõ all murdumah. Tää es taha joht mullõ umma silmävett näüdädä, a ma õks näi. Ku ma joba suur’ olli, ütel’ tä mullõ, et mu peräst pidi tä edesi elämä. Tiidmine, et sinno um kellelegi vaia, and’ jõudu.

    Rahvasuu ütles, et aig haava parandas... Um haavu, millele või külh koorik pääle kassu, a peris terves ei saa kunagi.

    Laanekivi Õie
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     Uma Lehe sõbõr!