Nummõr' 95
Vahtsõaastakuu 31. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Sünnütüslavva jaos om kuun 45 000 kruuni
  •  
  • Võromaal om tervüseviaga inemiisi perräkaejit pia poolõ veidemb ku inne
  •  
  • V.Õ.R.O V.E.R.I
  •  
  • «Mino Võromaa» - võrokeelitside kirätöie võistlus latsilõ
  •  
  • Tulõ sugupuiõ näütüs
  • Elo
     
  • Ku toro külmäs, tulõ Enno appi
  •  
  • Luhtsi miis tekk´ uma maa pääle küläplatsi
  • Märgotus
     
  • Võrokõsõ: säänest imä avvusammast tohe-i tetä!
  •  
  • Sissasi Hans: Eesti Imä tulõ-i sääne!
  •  
  • Noorilõ saa-i võlssi
  • Innembi
    Perämäne külg
      
      
     
  • Võrokeelidse uudissõ Vikerraadion 31.01 kell 17.05! Vai kullõ internetist: http://uusweb.er.ee/utoim/live/viker.ram
  •  
     
     
    Võromaal om tervüseviaga inemiisi perräkaejit pia poolõ veidemb ku inne
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
    Ku inemine joud esi puuti leevä perrä minnä ja asju aia, sis olõ-i täl perräkaejat vaia. 
      
    Võromaal om tervüseviaga inemiisi perräkaejit pia poolõ veidemb ku minevä keväjä, and Sotsiaalministeerium teedä.

    Tuust aost, ku uma vald vai liin saa otsusta, kas tervüseviaga inemisel om perräkaejat vaia vai ei, om Põlva maakunnan huuldamisõ-tüüst ilma jäänü inämb ku 800 inemist, Võro maakunnan inämb ku 1100 inemist. Samal aol om mitusada tervüseviaga inemist mano tulnu.

    «Umbõs nii jah, kats kolmandikku perrakaejist om tõtõstõ är kaonu,» ütles Antsla valla sotsiaalnõunik Lehtsalu Ülle. «A no varramba oll’ perräkaejas vormistõt lehmä lelläpoig kah, kes elli hoobis koskil muial! Ku riik massõ, sis es olõ põhjust är üteldä, a noid, kellele periselt api vaia läts’, oll’ üts kolmandik.»

    Lehtsalu Ülle sõnno perrä oll’ iks nurinat kah, ku inemine huuldajarahast ilma jäi. Päämidse nurisõja olli nii-üteldä perresisedse «huuldaja» – haigõ vanainemise latsõ-latsõlatsõ. «A sakõst hoitva säändsen perren hoobis vanaesä-vanaimä noorõmbit joonõ pääl: et nä hinnäst peris koolnus es joonu ja süük iks egä päiv lavva pääl olõsi,» tiid Lehtsalu Ülle.

    «No mi vallan olõ-i perräkaejit nii pall’o veidembäs jäänü, meil nii 15 protsõnti,» kõnõlõs Vahtsõliina valla sotsiaaltüütäjä Vuksi Liivi. Tä nimmas’, et ku iks rassõ tervüseviaga inemine joud tüül kävvü, külh tä sis joud ka puuti minnä ja esi hindäle leevä kodo tuvva. Vai sis pidä inemine lambit ja kärotas autoga ümbretsõõri, a iks löüd, et perräkaeja võinu kah viil olla. Räpinä kandist om teedä sääne juhus, et tervüseviaga inemine käve üten uma perräkaejaga talvõl mõtsa lõikaman.

    A mõnõl puul omma as’a hoobis vastapiten. Kõllõstõ valla sotsiaaltüütäjä Kaldoja Küllike ütles, et näil om perräkaejit iks samapall’o ku inne. «Maal eläse vanainemise ütsindä, puuti ei päse, selle et ei olõ minka minnä, piät jo näid kuigi avitama,» seletäs tä.

    Kaldoja Küllikese sõnno perrä saa Kõllõstõ vald riigi käest veidemb rahha huuldajatoetusõ masmisõs ku vaia lännü. Hädä om ka tuun, et perräkaeja saa valla käest 240 kruuni, a sama inemise päält tulõ massa riigile sotsiaalmassu 1400 krooni päält, ehk sis 462 kruuni. Õnnõ sis, ku inemine kaes nellä-viie inemise perrä, om asi inämb-vähämb mõistusõperäne.

    Raiski Marika Sotsiaalministeeriumist ütel’, et asi om jah nii. Lisas om perräkaejalõ riigi puult ravi- ja pensionikindlustus. Avitama piäsi tuu, et umavalitsusõ saava timahavva riigi käest inemiisi tugõmisõs 10 protsõnti inämb rahha.

    Ministeerium julgustas umavalitsuisi rahaga julgõmbalt ümbre käümä. Ku päält huuldaja- ja toimõtulõgitoetuisi vällämasmist rahha perrä jääs, sis tohes tuud pruuki uma ärnägemise perrä inemiisi toimõtulõgi hääs. Näütüses võtta tüüle viil üts sotsiaaltüütäjä. Ka tuu olõ-i õigõ, ku perräkaeja võetas är säändse inemise käest, kink perrel om kohustus tedä avita, a pere saa-i perräkaemisõga toimõ. Säändsel juhul tohes vald iks appi tulla.
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
  • 1. radokuu pääväst saa Internetist Lasteka kodolehe päält www.lastekas.ee kaia multikat «Juss õpib võru keelt» ja kullõl-da võrokeelist unõjuttu!
  •  
       
     Uma Lehe sõbõr!