Nummõr' 95
Vahtsõaastakuu 31. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Sünnütüslavva jaos om kuun 45 000 kruuni
  •  
  • Võromaal om tervüseviaga inemiisi perräkaejit pia poolõ veidemb ku inne
  •  
  • V.Õ.R.O V.E.R.I
  •  
  • «Mino Võromaa» - võrokeelitside kirätöie võistlus latsilõ
  •  
  • Tulõ sugupuiõ näütüs
  • Elo
     
  • Ku toro külmäs, tulõ Enno appi
  •  
  • Luhtsi miis tekk´ uma maa pääle küläplatsi
  • Märgotus
     
  • Võrokõsõ: säänest imä avvusammast tohe-i tetä!
  •  
  • Sissasi Hans: Eesti Imä tulõ-i sääne!
  •  
  • Noorilõ saa-i võlssi
  • Innembi
    Perämäne külg
      
      
     
  • Võrokeelidse uudissõ Vikerraadion 31.01 kell 17.05! Vai kullõ internetist: http://uusweb.er.ee/utoim/live/viker.ram
  •  
     
     
    Ku toro külmäs, tulõ Enno appi
     
    Saarõ Evar
      
     
    Sinipalu Enno seletäs peremehele Saare Ivarile, kuis katõ toro kütteniidi ühendä. 
      
    Külmänü viitorrõ vallalõsaamisõs ja vallalõhoitmisõs om Tarto miis Sinipalu Enno (47) vällä märknü mitu nippi, midä toromiihi koolin külh viil ei opata, a arvada om, et tulõvigun naatas oppama.

    Minevä iispäävä näüdäs’ tä üten Ihamaru talon toro vallalõsulatamist elektrolüüsiga ja peenükese kütteniidi torro sisse ajamist tuulõga.

    Peremiis Saare Ivari oll’ keldrest küüki minejit torrõ joba minevä talvõ Ennol sulata lasknu ja märknü ka teflonkattõga niidi torro ajamisõ pääle, a suvõl läts’ asi meelest är. Ku no kõva külm toro kinni võtt’, otsustõdi mõlõmba as’a är tetä.

    Raudtorrõ sulatasõ as’atundja keevitüstrahvoga. Vasktorro tuuga ei saa, vask esi sulas kah üles.

    Põrmandu alt viidün vasktoron iä sulatamisõs ai Enno torro faasijuhtmõ, mink metalliosa saa-i kokko puttu toro sainaga, a putus vette. Tõõnõ traat läts’ toro külge nullis.

    Juhus, ku piäsi tulõma lühiühendüs, oll’ faasilõ takistusõs vahelõ pant võimsa lamp. «Ku lamp lätt hõõguma, om mõtlõmisõ kotus,» ütel’ meistrimiis. Pernaasõ käest küsti soolavakk. Ku juhe inämb edesi es lää, tull’ tä vällä tõmmada ja suula otsa pääle raputa: suulvesi om elektrolüüt ja juht parõmbalõ elektrit.

    Lõpueksamilõ raadioga

    Paari meetri pikkudsõ külmänü kotusõ sulatamine võtt’ aigu veidü üle tunni. Tuudaigu kõnõl’ Sinipalu Enno umast elost: «Ausal tiil saad haridus om mul olõman õnnõ Kääpä koolist. Nõo keskkoolin ma es viisi sukugi oppi, käve bändiga pitõ pääl mängmän ja ehiti inne lõpueksämiid üten sõbraga hoobis raadiosaatjat.
    Eksämile minti nii, et kesklainõ saatja oll’ kooli katlamajan, vastavõtja oll’ rõividõ all ja tagasiside jaos oll’ väikene saatja. Varbaga sai anda morsõsignaali, kats lühküt tähenè «ei», kats pikkä, et «lugõgu-i nii kipõstõ».»

    Tehnigamehe elokooli sai Enno kätte hoobis sõs, ku sai tüüle Tiidüste akadeemia spetsiaalsõ konstruiirmise büroo Tarto osakunda VEMO, kon tetti kosmosõtehnigat. Tuust aost pääle ei kannata Enno mõttõlaisku inemiisi. Taa umahus om ildamba tä hindä äritegemiisi man ristis kaalan olnu: «Mõtlõ, ku sa leiutat ellipsis vinnünü kepsõ mõõtulõikamisõs pingi, minksugust inne maailman ei olõ (selle et Läänen peetäs ainuvõimaligus vahtsõ kepsu osta), ja säälsaman sa ei suta mändselegi autofirma bossulõ selges tetä, minkperäst ellipsin silmäga kepsu olõ-i mõtõt tagasi mootori sisse panda, sõs sääne asi aja iks juuma külh!»
    Lääne massinidõ remondiideoloogia om üles ehitet nii, et remontja jumala iist uma pääga mõtlõma es naanu. Tuuperäst tüütäse andõkamba mehe garaasõn, kohe mindäs api otsma sõs, ku esindüs om autumanigu lõpuni vällä vihastanu.

    Võro Gaasitehasõ vannust ravvatüümiihist pidä Enno kõgõ rohkõmb luku Hoobi Elmarist. «Timä karastõt kolvirõnga joosi kavva. Ütekõrra tä kutsõ kõik Enno-Motorsi mehe hindäle Saalustõ küllä, teimi pito ja tulõtimi vannu aigõ miilde.»

    Jututamisõ aigu oll’ toro vallalõ sulanu ja no naas’ pääle kütteniidi ajaminõ. Niit esi om vinne sõatehniga tetüs, minka lämmistedi siibrakette ja linnukit. Isolatsioonis om teflon, nilbõ ja häste kuuma kandja matõrjal, miä es tohtnu ka joogivette määnestki kihvti anda. Vuulu võtt sääne imeniit neli-viis kõrda veidemb ku harilik küttekaabli.

    Puhu tuul ja tõuka svammi…

    Niidi torroviimises tarvitas Sinipalu Enno tuult. Kütteniit tulõ kolvi külge köütä ja komperessoriga trukki takast anda. Kõgõ parõmbalõ lätt torrõst läbi jupikõnõ anomamõsusvammi.

    Svammi ei sekä veidikene kitsamba kotussõ. Kõgõ sitõmba kotussõ omma raudtorrõ malmist põlvõ, kon svamm kõrras vasta toroviirt põrkas ja sõs inämb tuult taadõ võtta ei taha, juhul ku põlv om seest jämmemb ku toro.

    «Lätt nigu vainlanõ!» kommõnitiirse asja peremehe sõbõr Ojaste Marek, kiä oll’ pooli päält maahajuuskjat kütteniiti üle käe laskma pant. Kõrrakõsõ ao peräst naas helisemä Mareki telehvon. Peremiis kõlist’ keldrest, et ots paistus.

    Kütteniidi torost välläpoolõ tuumisõs omma Ennol tettü spetsiaalsõ silmäga vahejupi, kost vesi torost vällä ja vuul metalli sisse ei päse. Iinpuul kraani või kütteniidi vällä tuvva, külmämise vasta ümbre kraani mähki ja jälleki toro sisse saata.

    Toidõ tulõ trahvo päält, olõnõs toro pikkusõst, kas 12, 24 vai 36 volti. «Ulli omma jo eräkõrdsõlt löüdligu, et hinnäst kasvai näütüses elektriga är tappa. A sääne vuul ei tapa ka kõgõ parõmba tahtmisõ man,» arot’ meistrimiis.

    Teemi defektist efekti

    «Kõgõ parõmb, ku määnegi santehniga firma taa äri kõgõ patendi ja 80 kilomeetri teflonniidiga mu käest är ostasi,» kaibas Sinipalu Enno. «Ma ei olõ jo määnegi toromiis ja ku õnnõ paar nädälit talvõl om säändse as’a vasta huvvi, sõs olõ-i seo tüüga võimalik kukki pall’o tiini.»

    Enno taht tetä asju, miä tälle huvvi pakva. Üts viimätsit nall’akit asju tull’ vällä tuust, et naabri tahtsõ umma korterilõ kaminat ehitä, a es saa savvutorro kostki vällä viiä. Küsse sõs Enno käest lupa toro timä tagatarõ kaudu üles viiä.

    Enno lubasigi, a kai perän, et väega jälle toro, ehitämi kasti ümbre. Kast sai valmis ja sõs tull’ mõtõ panda sinnä ka üts väikene ventilaatri ja kliipi teibiga toro külge lämmäandur.

    Ku no naabrimiis kaminat kütt, lätt toro lämmäs, tuulõviru lätt tüüle ja õhk kütt tagatarrõ, «Teimi defektist efekti,» võtt Võromaal üles kasunu nupumiis luu moraali kokko.

    Lähkümbält saa külmänü viitorrõ vallasulatamisõst lukõ internetist: www.hot.ee/kylmumine.
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
  • 1. radokuu pääväst saa Internetist Lasteka kodolehe päält www.lastekas.ee kaia multikat «Juss õpib võru keelt» ja kullõl-da võrokeelist unõjuttu!
  •  
       
     Uma Lehe sõbõr!