|
|
| | | | | Võrokõsõ: säänest imä avvusammast tohe-i tetä! |
| | | | | Mul om väega hää miil, et Sika Aavo taast as’ast kirot’. Kai esi kah Eesti Imä kujo maketti liinavalitsusõ aknõ pääl ja mõtli, et mis kunstnik taa külh teie? Ja mis inemise naa viil olli, kes säändse vällä valisi??? Seo om häpü väärt jublakas!
Ilme (68) Võrolt
Tuu, et sinnä um üts pugu pantu, um midägi hirmsat! Olõ avvusambast ka tõisiga kõnõlnu ja ütski normaalnõ inemine ei saa arvu, midä tuu hindäst kujutas! Eesti Imä kujus võisi olla iks imä ja latsõkõnõ üsän.
Tuvikese Vello (68) Krabilt
Mis taa om – pulk pistü ja junn küleh! Imä piäsi iks sääne olõma, et lats om rõnna vai kässi pääl. Mõro maik tulõ suuhtõ, ku säänest avvusammast kaet. Mul hindäl om kolm last ja neli latsõlast.
Malle (63) Kündjält
Olõ tävveligult Sika Aavoga peri. A et sääne avvusammas tahetas tetä, tollõn ei süüdistä ma kunstnikku, a ulli komisjonni.
Tuu kunstnik om esi kõnõlnu, et taa piäsi olõma pung. A mu meelest olõ-i tuu sis mitte avvusammas imäle, a mi Lõuna-Eesti maiõ pääl vohavalõ võsulõ!
Teno Eesti riigi olõmalda regionaalpoliitikalõ omma mi põllu võssu kasunu ja tuuperäst ei piäsi taa avvusamba pistüpandmisõ hääs rahha andma mitte mikandi rahvas, a Eesti Vabariigi valitsus.
Ma või piaaigu kihla vitä, et ku võta Võro liina uulidsa päält lapjuga üte pini tett «avvusamba», lää tuuga korgõ komisjoni ette ja kõnõlõ, et mul om mõtõ tetä avvusammas keerolidsõ saatusõga Võromaa rahvalõ (keerun junn olõsi sis rahva keerolinõ elo ja tuu pistü tipp tähendäsi, et võrokõsõ püüdvä iks «per aspera ad astra» ehk sis läbi raskuisi tähti poolõ), sis tuu avvusammas tetäski är! Ma nell’ä miljonit es küsünügi, lepnü kolmõga kah!
Kindsigo Lembit, hambatohtri Vahtsõliinast
Seo kujo om alandav! Mille ei võisi tetä ütte kõrralikku ilosa naasõ kujjo? Nigu Russalka Tal’nan, kohe mano käävä eski noorõ umal pulmapääväl. A seo om... ma ei mõistaki üteldä...lehmäehmätüs!
Ma mõtli kah Eesti Imä kujo jaos rahha anda, a parhilla ei anna ma külh sentigi!
Liivia (73) Võrolt
Olõ esi kah viie latsõ imä ja elopäävä tsia- ja lehmälaudan rassõt tüüd tennü. Mille säänest ull’ust tetäs? Kas es mõistõta sis määnestki imä kujjo tetä?
Kaja (62) Krabilt
Ku neo vahtsõ ao kunstnigu mõista-i õigõt immä tetä, võtku sis mõni vanõmb inemine, kiä viil mõist joonista! Olõ 23 aastakka latsiaiah tüütänü, nännü latsi ja immi – rahva raha iist tohe-i säänest asja tetä!
Feodorova Milde (79) Vahtsõliinast
Tuu kujo om jõlõ! Nigu mädänü kõiv ja kannusiin om külge kasunu! Tuu om Eesti immi mõnitaminõ, kes Tsiberin kannativa. Ja võõras inemine ei saa sukugi arvo, midä sääne kujo piäsi tähendämä. Võisi tetä säändse uma latsõ iist palvõtava imä kujo. Sis om tuu Tsiberin käünü immile.
Kuhi Juha (69) Ihamarust
Taa om külh naisi pilkaminõ! Om jõlõdu sümbolisiiri määnestki torro eesti imäga.
Helistvee August (85) Lasva vallast
Ku iks tahetas Eesti imäle avvusammast tetä, sis piäsi terve rahvas hindamisõst ossa võtma. Nigu euromündiga oll’: kõik sai taad valli. Olõ muido kõva tugõja, olkõ sis haigõmaja vai tsunamiohvritõ hääs. A sändse kujo jaos anna-i ma midägi!
Evi (74) Võro vallast
Mu imä elli 94-aastadsõs, täl oll’ viis last ja tull’ toimõ ilma riigi abilda. Miis jäi kah sõtta. Timä külh pall’a kõtuga es käü, nigu tuu sääl maketi pääl. Tuu kujo om vast täämbädse ao naisilõ: kats kolmandikku omma vallasimä ja käävä pia terve aasta ringi pall’a nabaga, mõtlõmalda tuu pääle, mis sälänärvi perän ütlese.
Rannametsa Karl (76) Parksepäst
Taa kujo om jo eloaignõ, taa ei või olla naëmine! Pinginaabri helist’ kah õkvalt mullõ ja ütel’, et või jummal!
Ilme (78) Võrolt
Kõnõlõ mitmõ pensionääri nimel. Toetami tävveligult Sika Aavot. Sääne sammas om häbüplekk ja mi külh säänest umma Võro liina ei taha!
Kiisk Valve (78) Võrolt
Andsõ esi kah Eesti Imä avvusamba hääs rahha. A tuu piäsi kujotama iks nuurt naist vai immä, lövvä ma.
Saluvere Ilme (70) Koselt
Pallõ uma võhiklikkusõ peräst andis, a Eesti Imä kujost ma külh arvo ei saa. Üts pungaga pulgakõnõ piät kujotama Eesti Immä. Mille? Ma arva, et Eesti Imä om Kalevipoja imä Linda.
Runthali Aino
Ma olõ-i külh kunstnik, a säänest avvusammast kaiõn nõsõsõ külh ihokarva pistü. Meil om Puigal väega hää kunstioppaja ja timä ütel’, et tan konkursil oll’ iks ilosit kavandit kah. Kõgõ hirmsamb, ku tuu jälle avvusamba pääle tahetas rako kõigi nime, kes tuu jaos rahha anni! Mu vanamiis kah and, a ma es anna. Sis anna, ku kõrralik avvusammas tetäs.
Mare Puigalt
Sääne monument passis noilõ sündümäldä latsilõ, kes omma Eesti Vabariigi aigu sündümäldä jäänü.
Aive Krabilt
Seo «imä» ei lää läbi. Olõ esi kah katsa latsõga perrest, mu imä om avvumärke saanu. Mille seol avvusambal ei või imä näko olla?
Riitsaarõ Lainõ Paidra küläst
Ma olõ väikene kirämiis, a süäme all kripõld´ taa asi kõvastõ joba mitu aigo. Ku viil näi tuu «punga» välläpanõkit sääl liinavalitsusõ aknõ pääl, sis olli tävveste peri mi nuka inemiisi arvamisõga, et sääne muhuga roigas võisi olla vast kongi Talna sadama kandin soomõ poikadõlõ tiinäütäjäs ihorõõmu rahuldamisõ kotussõhe.
Etkar Võrolt
Imäle mõtõld avvusammas piäsi iks olõma inemise muudu, selle, et imä om ju är tiinnü austusõ!
Ku mõni mõtlõs, et mino imä om sääne, nigu sääl pildi pääl, sis om mul külh väega halv olla.
Uuno Perilt
Tekke iks kõrralik avvusammas. Tublilõ ja kimmäle Eesti imäle.
Kasagu Ludmilla Meegomäelt
Sika Aavo kirot’ väiga häste, et kujo om ilma rõivilda, a ma näe, et ka ilma pääldä. Kas tulõvadsõ imä piät olõma ilma mõistusõlda?
Katõ latsõ imä Võrolt
Las parõmb sõs tuu raha lätt millegi tarvilikumba pääle, näütüses Võro haigõmajalõ sünnütüslavva jaos.
Vai sõs tetä taast aokotsinõ pensionisammas: tuu kühm samba küleh tähendäsi pensionäri kõttu, et tuu olõsi alati täüs.
Eesti imä jaos kaemi tetä midägi väärikambat. Vähämbält piäsi kujol olõma pää, süä ja käe.
Säinasti Enno Perilt
Parhilladsõl aol, ku hulk essi jalotas uma pere mant minemä, olõsi vaia tetä ka esä mälestüsmärk: kaabu kuklan ja määnegi kott sälän. Sis saasi imä viiä latsõ tuu monumendi mano ja üteldä: kae, sääne oll’ su esä!
Metsa Mare Võrolt
|
|
|
| | 1. radokuu pääväst saa Internetist Lasteka kodolehe päält www.lastekas.ee kaia multikat «Juss õpib võru keelt» ja kullõl-da võrokeelist unõjuttu! | | | | | |
| | |
|
|
