|
|
Inne tuud ku Paidra külä miis Ivaski Hans minevaasta keväjä är kuuli, ütel’ tä umilõ velelatsilõ Riitsaarõ Lainõlõ ja Hausmanni Ehalõ: «Ku ti ütskõrd kooba maaha lahut, külh ti säält sis midägi lövvät!»
Sügüse aiõvagi Hansu perijä kooba kokko. Tallõ vaihõlt tull’ vällä vana putõl, seen kokkorullidu paprõ. Noidõ papridõ pääle oll’ Hans 1969. aastagal kirja pandnu uma eloluu. Oll’ sõast, kiudutamisõst, kolhuusõ tegemisest, Stalini kuulmisõst...
«Hans oll’ ummamuudu miis, tedä kutsuti Vanapaganis,» seletäs veletütär Riitsaarõ Lainõ. «Mõskõ tä hinnäst es taha, puu kasvi aknõst sisse...».
Vanapakan pidi uman elämisen 13 pinni. Neo käve tarõaknõst sisse-vällä, magasi sängün vai põrmandu pääle pant kaska pääl, suvõl puu all kaskidõ pääl. Hans kiite pinele egä päiv kümneliitridse paatävve jahoputro.
«Ku Vanapakan haiglan oll’, sis häötimi mõnõ pini är, kae kos sis tull’ pahandus!» ütles Lainõ. Naasõ pruuksõ haiglanolõgi-aigu ka muud muudu är: kleebe kipõlt Vanapagana tarõsaina vahtsõ tapeedi ja võti maaha mõnõ aknõst sisse kasunu puu. Tapeedist olõki-s midägi, a puiõ peräst tull’ säänesama suur pahandus ku pinne peräst.
Hans oll’ umal aol kolhoosin traktoristis ja sai säält puulilma sitalaotaja. Tuust tekk’ Vanapakan kesk morrõ suvila, kon seen väega tihti magasi.
Hans oll’ kõva koonõr, es kuluta rahha mitte millegi pääle. Rõivil oll’ paik paiga pääl ja kaloski olli kablaga kinni tõmmadu. Eski suitsu ja viina es ihna tä osta, a ku tõsõ paki, oll’ edimäne, kiä viina tsipsas’.
«Tuu om mõistatus, mis tä rahaga tekk’,» ütles Riitsaarõ Lainõ. «Ütel’, et ku ütskõrd mu varandusõ kätte lövväti, saati rikkas!» Seoniaoni olõ-i kiäki löüdnü.
Parhilla majandas Hansu elämisen veletütär Eha – 85-aastadsõlt koolnu Hansul latsi olõ-es. A vannu ja põnõvit paprit om tan elämisen nii pall’o, et Eha ja Lainõ olõki-i joudnu viil kõiki läbi lukõ.
Harju Ülle | | |
|
|
| | 1. radokuu pääväst saa Internetist Lasteka kodolehe päält www.lastekas.ee kaia multikat «Juss õpib võru keelt» ja kullõl-da võrokeelist unõjuttu! | | | | | |
| | |
|
|