Nummõr' 97
Küündlekuu 28. päiv 2006
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Võrokiilne jumalateenistüs
  •  
  • «Tsirk, tsirk, tsirgukene» ETV-n
  •  
  • Ummi saatit, ettevõtmiisi ja kiräsõnna
  •  
  • Filmioppus noorilõ
  •  
  • Sportlik vastlapäiv
  • Elo
     
  • Egäüts võõrit latsi perre ei võta
  •  
  • Kolmiku «vanaimä» puul
  •  
  • Kats tähtsät aolehte – Näddali-Leht ja Uma Leht
  • Märgotus
     
  • Vänkuuveri OM Võrumaalõ!
  •  
  • Luiga Kristjan: Võro võisi kah suvõpääliin olla!
  • Kirä
    Kagahii
    Perämäne külg
     
     
     
     
     
    Võrokiilne jumalateenistüs
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
    Pindi keriguoppaja Möldre Mait kuts kõiki võrokeelist teenistüst kullõma. 
      
    14. paastukuu pääväl, imäkeelepääväl kell 17 saa Pindi kerkon kullõlda võrokeelist jumalateenistüst ja nätä Kääpä ja Pikäkannu koolilatsi võrokeelist esinemist.

    «Tuu mõtõ oll’ mul joba aastit, a olõ-i julgunu pääle naada,» kõnõlõs võrokeelidse jumalateenistüse pidämise plaanist EELK Pindi kogodusõ opõtaja Möldre Mait (29). «Asi om tollõn, et egä külä kõnõlõs esi kiilt, määne tuu õigõ om, om esimuudu küsümine.»

    Möldre Mait ütles, et võtt seokõrd julgusõ rindu ja pruuv võrokeelidse teenistüse är pitä.

    Et tä om esi mikandi miis – peri Verioralt – sis olõ-i tuu väega rassõ. Tsipa har’otama piät, selle et koton kõnõlõs keriguopõtaja uma Põh’a-Eestist peri naasõ ja viieaastadsõ pojaga eesti kiilt.

    «Mul om külh vanno võrokiilsit palvõ- ja lauluraamatit, a säänest kiilt inämb ei kõnõlda. Mõtli tetä võrokiilse jumalateenistüse säändse keele perrä, midä parhillatsõl aol kah kõnõldas,» ütles Möldre Mait. Timä sõnno perrä tulõsi jumalasõnna kuuluta säändsen keelen, millest rahvas kõgõ parõmbidõ arvo saa. «Ku sa olõt Võromaal, kuulutat sõnomit võro keelen. Ku ma seo maa keelen kõnõlõ, tund inemine hinnäst kerkon kodotsõmbalt.»

    Jumalateenistüsele omma oodõdu kõik huvilidsõ, mitte õnnõ Pindi kogodusõ liikmõ. Ku ettevõtminõ kõrda lätt, sis om Möldre Maidul plaan naada egä aastak imäkeelepääväl võrokeelist jumalateenistüst pidämä.
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    JUHTKIRI
     
    «Aasta tego» võisi iks tego olla
     
    Egäsugutsidõ avvumärke jagaminõ, aasta inemise ja aasta tegemise, kõgõ parõmba ettevõtmisõ valiminõ om parhilla väega moodun. Hää muidoki, ku hääd inemist vai suurt teko meelen peetäs, a as’al omma ka uma var’oküle.

    Presidendi avvumärkega om joba pahandust. Ku inneskine vabadusõ iist võitlõja piät tuu märgi inneskidse vangisaatjaga kõrvuisi vasta võtma, lätt edimädsel iks heng täüs külh. Ja omgi joba inemiisi, kiä tuuperäst märki taha-i.

    Tõnõkõrd käänd andsakas ka maakunna vai liina «aasta teo» valiminõ. Midä sis iks nii väega suurt üte aastaga seen mõnõkümne tuhandõ inemisega maakunnan vai väikun maakunnakeskusõn är tetäs?

    Kõgõ andsakamb om mu meelest tuu, ku «aasta tego» om kas vahtsõ poodi vallategemine, aastaga seen saa juhtumiisi valmis riigi vai euroliidu raha iist ehitet määnegi suur hoonõ vai midägi muud säänest. Muidoki om kõigil noist as’ost hää miil, a kink suur «tego» tuu sis om?

    Ku joba valitas «aasta teko», sis võinu tuu olla midägi säänest, minka tulõ-i egäüts toimõ, mink takan om midägi inämbät ku mõnõ firma rahatiinmise himo vai miä es olnu joba ammu saisnu tuu aastaga investeeringide nimekirän.

    Kas ei võisi avvustada pall’o inämb näütüses tuud, ku üts pere võtt kasvata kõrraga neli võõrast last? Vai ku kiäki and umast karmanist hulga rahha haigõmaja, latsi vai kellegi tõsõ hääs, kinkal om rassõ? «Tego» võisi iks tõtõst tego olla.

    Harju Ülle, päätoimõndaja
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    synaraamat!!!
     
     
     Uma Lehe sõbõr!