Nummõr' 56
Põimukuu 3. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Segädüs kalmuaiaga
  •  
  • Egäüts' piät hindäle kaema uma post'kasti
  •  
  • Kanepi-Otepää tiid piten saa joba sõita
  •  
  • Käsitüüoppus Karulan
  • Elo
     
  • Vana kooli sepp Vahtsõliinast
  •  
  • Udmurdimaa: kangõ mutikõsõ, pliini ja lehmä jõõh
  • Märgotus
     
  • Kõiki võro keele ja kultuuri huviliidsi jaos omma Võro Seldsi ussõ vallalõ
  •  
  • Ruitlasõ Olavi: «Volli» hirmsa as'a omma tõtõstõ sündünü!
  • Kirä
    Kagahii
    Innembi
    Perämäne külg
     
     
     
    Segädüs kalmuaiaga
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
    Vahtsõ-Roosa rahvas pelgäs külä kalmuaia kinnipanõkit. Et mäepäälse väiku kalmuaia väärtüst nõsta, kõnõlõs Mõnistõ muusõumi päälik Tulviste Hele riidi (06. 08) Kaika suvõülikoolin taa aoluust ja umaperäst.
     
     «Jaanipäävä-aigu oll' vallan jutt, et Vahtsõ-Roosa kalmuaida matõtas nii veidü inemiisi, et taa võissi kinni panda,» kõnõlõs Tulviste Hele. Keskmädselt matõtas taha üts' inemine aastan, mõnikõrd kats', a tõsõl aastal jäl ei üttegi.
    Tikri Senta lupa naada esi pensioni kõrvalt surnuaia kellätorni jaos rahha korjama, ku vald tuu ehitämises rahha ei anna. «Kukki surnuaid om väiku, olõ-i meil külh plaanin taad kinni panda,» seletäs Mõnistõ vallavanõmb Lindebergi Tõnu. «A mäng'mä või naada
    vahtsõnõ viikaitsõ säädüs, miä kiild vii lähküle matta. Kalmuaid om õkvalt jõe perve pääl, astut üle tuu ilusa silla, mille kadunu Puusepä Valter tekk'.»

    «Hindäl joudu ei olõ surnuaida kõrran hoita ja vald suurt ei avita kah,» kaibas Vahtsõ-Roosa elänik Tikri Senta (77), kiä suuv'nu, et kalmuaid olnu sama illus ku Harglõ vai Vana-Roosa uma.

    Tuus piässi suvõl olõma ammõtin surnuaiavaht', kiä haina niidässi ja maahajäedü matidsõ kõrran piässi. A seost aastast inämb vahti ei olõ, õnnõ inne surnuaiapühhä lassõ vald suurõmba haina är niitä.

    Senta korjas' külä päält 20 allkirja ja kirut' valda palvõkirä, et surnuaian võissi iks vaht' olla. Toolõ kirjalõ olõ-i timä viil vastust saanu.

    Vahilõ es jakku rahha

    «Surnuaid om jo nii väiku, 2,38 hektärri,» põhjõndas vallavanõmb vahikotussõ koondamist. «90 protsenti valla inemiisist om Harglõdõ matõt.» Timä meelest ollu hää, ku külärahvas projekte kirutanu ja kalmuaia kõrranhoitmisõs veidü rahha saanu, sis vald tugõnu tuud kah umalt puult.

    Siski om vald surnuaia kantsli kõrdategemises rahha andnu. Senta löüd, et kimmäle olõssi vaia viil ehitä kellätorn', prõlla ripus kell katõ puu vaihõl.

    «Ku vald rahha anna-i, sis korja esi talvõl pensioni kõrvalt,» pakk tä. «Mehe omma nõun ehitämä, õnnõ matõrjaali jaos lätt rahha vaia.»

    Tikri Senta arvas, et kalmuaid piät kimmäde jäämä. «Vahtsõn-Roosan omma jo inämbüisi kõik' pensionääri ja nimä õnnõ uutva, ku sinnä saava minnä!» seletäs tä, «pall'usiil om taha abikaasa matõt.» Sental hindäl omma surnuaian vanaesä-vanaimä, esä ja veli.

    Vahtsõ-Roosa kalmuaid om umbõs 300-aastanõ. Taha om matõt pall'u Hopa lätläisi ja nätä või mitmiid raudriste ülemineväst aastasaast.

    Tulviste Hele teedä naati taha umal aol matma selle, et keväjä ujut' suur'vesi Mustajõe, Piitrejõe ja Vaidva jõe üle ja rahvas päse es kuulnuidõga üle jõki Harglõdõ matma.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    JUHTKIRI
     
    Tiidmine olõ-i kur'ast
     
    Ku post'kastil olõ-õs nimmi pääl, käve lats' lehti perrä kodotsidõ oppamist meelen piten – mi post'kast' om alt tõõnõ. Kõgõ külä post'kasti olli inneskidse vallamaja man – viimäne asi, miä umast vallast perrä oll' jäänü.

    Lats' pidi tiidmä, postimiis' pidi tiidmä, silte es olõ kongi, ei post'kasti pääl, ei kortina ussõ pääl, ei ka kaupmehel poodin nimesilti rõnnan.

    Tuu aig om no ümbre saanu. Määnestki salastamist ei olõ, tradits'ooni ei piä inämb op'ma ja elo lätt jär'est inämb õuruupaliku normi perrä paika.

    Tradits'ooni tundja meelest läävä as'a tõõnõkõrd hoobis paigast är, ku latsilõ ei kõnõlda naabrirahvist inämb küläkeelitside nimmiga, a ammõtlikkõ priinimmiga; ku vahtsõnõ bussijuht' ei piä inämb katõ piätüse vaihõl kinni, tuun kotussõn, kon inne tedä kümnit aastit bussi pidänü omma jne.

    Inämbäste and võrokõnõ elo ümbretegemisele hõlpsahe perrä, a ku asi pututas surnuaia kinnipandmist, sõs lüvväs hädäkellä jo innegi, ku plaanist midägi täpsämbät teedä om saad.

    Olõ-i ka imehtä – kerik pidi küläsurnuaida matmist aastasatu karistama ja manahama, inne ku rahvas kerigu mano matma nakas'. Alalõ püsünü küläsurnuaia omma iks väega vana elokõrra perändüs.

    Mõista-i inemiisile muud soovita, et ku ti Võromaal trehvät vastaossustõ tradits'ooniga, sõs ärke jummal'-iist vihadsõs saagõ. Opkõ är, et võrokõisi tradits'ooni alus om tiidmine. A hindä üllenpidämise osan tan pall'ond ette ei kirotada.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    Or'apidämine es kao kavala massu ala pandmisõ pääle, a tuu pääle, et inimõigusõ panti jõuga masma.

    Strandbergi Mareki meelest olõ-i kasvuhuunõgaasi kvuutõst kassu (KesKus)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!