Nummõr' 98
Paastukuu 14. päiv 2006
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Võrokõnõ tull’ uisumaratonil viiendäs
  •  
  • Kohtuotsus Ess-suu hääs
  •  
  • Puigal tulõ latsi näütemänge päiv
  •  
  • Adsoni-võistlus
  •  
  • Supikino Võrol
  • Elo
     
  • Maamehe poodinkäük–20 kilomeetrit rattasõitu
  •  
  • Kuis mitmõl puul Võromaal vastlapito peeti
  • Märgotus
     
  • Liini Enel: inemine võisi hindä hääs ka esi midägi är tetä!
  •  
  • Võromaa tulõvigust
  • Aholämmi
    Kagahii
    Perämäne külg
     
     
     
    Võrokõnõ tull’ uisumaratonil viiendäs
     
    Ojari Triinu
      
     
    Võro miis Oleski Villu (kural), võistlusõlõ nime andnu Kalõvipoja elonvarjants ja Kuusõ Märt – Võromaa kõgõ kipõmb miis uiskõ pääl. 
      
    Puulpäävä, 11. paastukuu pääväl oll’ Peipsi pääl edimäne Kalõvipoja uisumaraton – 348 inemist sõidi uiskõ pääl 24 kilomeetrit Kodaverest Mustveesse. Rõugõ miis Kuusõ Märt (26) sai maratonil 5. kotussõ.

    Kuusõ Märt olõsi võinu parõmbagi kotussõ saia, ku es olõs õkva inne finišit maaha sadanu.

    Mahasadamiisi oll’ maratonil peris pall’o, selle et järveijä es olõ puultki nii hää ku uisuplatsi uma, midä viiga üle valõtas.

    Peris mitmõ Võromaa inemise võti taa ijäraa läbisõitmisõ ette ja saiva tuuga ilosalõ toimõ.

    Võromaa kõgõ kõvõmb uisumiis Kuusõ Märt and Võrol Kreutzwaldi Gümnaasiumi latsilõ sporditunnõ ja vabal aol har’otas kõvva kiiruisutamist. Tuu jaos om tä hindä kodo mano Kahrila järve pääle uma har’otamisõ raagi tennü.

    Märdil om hää miil, et uisusport Eestin jäl muudu nakkas minemä ja tä luut, et pia saa tõisi huviliisiga ka Võrol uisuspordiklubi tetä.

    Eesti om säändse spordiala jaos hää kotus: ilm passis ja om jo Eestil uma tuu ala olümpiavõitjagi olõman: Antsoni Ants (1964, Innsbruck).
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    JUHTKIRI
     
    Võromaa kats juppi
     
    Käve ildaaigu Võromaa visioonikonvõrendsil ja Põlvan aokirändüspääväl, kos tähüstedi 200 aastat Tarto maa rahwa Näddali-Lehe tegemisest. Mõlõmbal puul kuuli häid mõttit, a kokkovõttõn tekkü tunnõ, et mi ütidse aoluu, keele ja kultuuriga maanukka tahetas millegiperäst katõn tükün hoita.

    Põlvan kõnõldi: kae, ku illos – edimäst eestikeelist aolehte tetti Põlvamaal! Mõni ütsik pidi tähtsäs üteldä, et Näddali-Leht oll’ edimäne lõunaeestikiilne leht. Tuud loi Võromaa ja Tartomaa inemise – lõunaeesti keele kõnõlõja. Tuud lehte tetä-es Stalini-aol kaardi pääle joonistõt Põlva rajoonin, a iks Võromaal Põlvan ja Kanepin.

    Visioonikonvõrendsil oll’ kuuntüüst naabrimaakundõga juttu külh, a visioonõ tetti iks Võro «rajooni» piiren. Ainukõnõ, kiä kõnõl’ aoluulidsõst Võromaast – katsa võrokiilse kihlkunna Tartomaa külest vallategemisest aastal 1783 – oll’ Vahtsõ-Kuustõst peri ministri Savisaar.

    Pall’o oll’ juttu Võromaa umaperäst: kiil, kultuur, kombõ jne. A «unõhtõdi» är, et tuu umaperä om kõigi võrokõisi uma, kiä eläse Võromaa kultuuriruumin – Kanepi, Räpinä, Põlva, Vahtsõliina, Rõugõ, Harglõ, Urvastõ ja Karula kihlkunnan.

    Et Setomaad om nii Põlva ku Võro maakunnan ja Vinnemaa käen kah viil, tuu om kõigil teedä. Om kiäki kuulnu Võromaa-Setomaast vai Põlvamaa-Setomaast? Setomaa om iks Setomaa. Et kõnõlda Võromaast ku ütest uma keele- ja kultuuriruumist, ei piä parhillatsit maakundõ är häötämä. A turismitegejil olõsi külh hää kutsu küläliisi Võromaalõ – Munamäele, Vahtsõliina liinamäele, Piusalõ, Varbusõlõ suurõtiimuusõummi, Räpinä paprõvabrikuhe... Üteldä, et «umma kiilt» kõnõldas sildist «Võru maakond» kavvõmbalgi. Ütitsest «uma» as’a ajamisõst olõsi kassu kõigilõ.

    Harju Ülle, päätoimõndaja



    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    synaraamat!!!
      
      
     Uma Lehe sõbõr!