| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
Ku inemise kodo om Võro liina muinsuskaitsõala pääl, saa tä küssü liina käest tukõ uma maja vannu ussi-aknidõ kõrdategemises. Säänest tukõ võisi massa kõik umavalitsusõ, löüd Võromaa muinsuskaitsõinspektri Visseli Triin.Timä meelest om perämäne aig naada Võromaa vannu puumajju pästmä.
Inämbüisi olõ-i inemine kuigi õnnõlik, ku timä maja om muinsuskaitsõ all – puumaja kõrdategemises lätt kõrraga pall’o inämb rahha vaia ku vahtsõ «plasti-vatimaja» pistüpandmisõs. Saman ku puumaja iist hillätassa huult piät, om tuu pall’o odavamb ja puumaja püsüs pall’o kavvõmb ku plastmaja.
Rõugõ vald nakkas kõrda tegemä Sännä mõisahoonõt: arvada, et kõgõ vanõmbat ja umaperätsempä puumõisa Eestin, miä om alalõ. Tuu lätt masma 20 miljoni krooni ümbre. «Ku mi tennü parra suurusõga vahtsõ seldsimaja, kohe raamadukogu kah sisse mahus, sis masnu tuu vast kats miljonit,» rehkendäs vallavanõmb Kõva Kalvi. Umbõs nii pall’o massõ ka Navi külä vahtsõnõ seldsimaja.
Siski löüd Kõva Kalvi, et vana Sännä mõisa ilo kaald inämb ku raha. «Aoluulidsõl huunõl om iks suur väärtüs. 30 aastaga peräst om meil hää miil, et mõis om kõrran ja seldsimajas määnestki putkat es tetä!» kõnõlõs Kõva Kalvi.
Ussi-aknidõ toetus kooni 500 kruuni ruutmeetrist
Tuu, ku Võro liin mass kinni poolõ maja kõrdategemisplaanist (välisviimistluse põhiprojekt) ja muinsuskaitsõ eritingimuisi kokkopandmisõst, om vana maja kõrdategejäle suurõs abis. Lisas om võimalik saia viil kõrda tett ussi-aknidõ egä ruutmeetri iist 500 kruuni.
Muinsuskaitsõinspektri sõnno perrä olõki-i liinun olukõrd väega hull, a maal kaia-i sukugi, midä inemine uma majaga tege. «Inemise tahtva esi odavalt maia kõrda tetä, a ostva võlss lämmistüsmatõrjaali ja värme, miä nakkasõ vanna puumajja kõrraga määtämä,» kõnõlõs Visseli Triin kõgõ harilikumbast hädäst.
Tä näkk’ ilda aigu maia, mille umanik taht’ vundamenti lämmistä: pand’ penoplasti ümbre ja lask’ makrofleksiga kokko. Parhilla mädänes maja joba kõvva ja umanik om esi väega õnnõdu.
«Kiä pand majalõ plastaknõ ja tarrõ kipsplaadi, tuu piät õkvalt ka sundventiliatsiooni pandma,» kõnõlõs Visseli Triin. «Muido päse-i hämm tarõst vällä ja kipsplaadi pääle või tulla eloohtlik hallitus: inemine või saia kopsuvähi. Mõnõ tihendäse makrofleksiga majapalkõ. A olõ joba nännü, kos päiv om tuu vatu «är söönü» ja hämm om palkõ sisse lännü ja neo omma lännü mädänemä.» Päiv «süü» 20 aastaga är ka pall’okitetü plastaknõ, a kõrraligult värmit puuakõn või püssü 100 aastakka vai inämbki.
Visseli Triin ütles, et inemise himostasõ hindäle «ilosat, sirgõt ja lämmind» maia, a sakõst tiiä-ei eski ehitäjä ja ehitüsmatõrjaalõ müüjä, määndsit matõrjaalõ võit vana maja kõrdategemise man pruuki, et maja kõrraga är es määnü.
Visseli Triinu sõnno perrä mäletäse vähätse mi esivanõmbidõ ehitüstarkuisi – neo vei Vinne aig, ku inemine es piä esi umma maia kõrran hoitma, tuud tekk’ majavalitsus vai es tetäki.
Visseli Triin ütles, et sakõst om vana maja siski viil kõva ja ku tuu kõrda tiit, püsüs kavva – vanast tetti maiu pall’o kõvõmbast ja parõmbast puust. «Pruugiti hääd tihtsät ja vaigust puud, parhilla säänest inämb kasuki-i: «broilerpuu» kasus põllu pääl väega kipõstõ, a olõ-i tihe,» ütles tä.
Et inemiisile vana maja kõrdategemise jaos tiidmiisi jaka, tuujaos kõrraldas Säästva Renoveerimise Infokeskus lehekuul Võrol oppusõ, kohe võiva tulla kõik huvilidsõ nii Võro ku Põlva maakunnast. Või ka muinsuskaitsõinspektri paiga pääle kutsu ja nõvvu küssü.
Vana maja kõrdategemisõst:
Lea Täheväli Stroh «Vana aken»
Panu Kaila «Majatohter»
| | |
| | | | | JUHTKIRI | | | | Vana vägi | | | Võro liin om edimäne umavalitsus mi kandin, miä naas’ tugõma inemiisi, kiä tahtva uma maja vanaperätselt kõrda tetä. Sääne ettevõtminõ om egäl juhul kitmist väärt – väega hallõ om kaia, kuis ilosa vana puumaja lagonõsõ: aknõklaasi omma purus pestü ja värv sainu päält maaha kulunu.
Vast nakkas jäämä veidembäs majaumanikkõ, kiä uutva, et päti maja maaha palotasõ vai tuu kokko satas: sis saa tuu kotussõ pääle papist, vatist ja plastist putka pistü panda.
Tuu vati-papi-plasti usk om mi inemiisi sisse kõva juurõ ajanu. Näüdätäs jo telekangi, kuis sannalõ klaasvatt ümbre pandas ja «hää lämmi» saa.
Muinsuskaitsjidõ hoiatust, et hämm päse-i nii vällä ja hoonõ mädänes är, kullõsõ vähätse.
Pall’o ütlese, et puuaknõ omma «kalli» ja tuuperäst pandva nä majalõ plastaknõ. A muinsuskaitsja omma Soomõn-Rootsin nännü 20–30 aastakka tagasi majjulõ pantuisi plastaknit: päiv om neo nii rabõdas tennü, et olõ-i muud tetä, ku prügümäele viiä. Ja vahtsõ osta. Aknõtegejil om muidoki hää miil, ku näide aknit inämb ostõtas, a häste hoitu puuakõn või vasta pitä sada aastakka vai inämbki. Vana uss niisamatõ. Latsõlatsi jaos pant lagi, põrmand...
Jaigi Juhani «Võromaa juttõn» om juttu ka vannu asju «väest», mink vasta eski susi saa-i. Kõgõ kõvõmb vägi om vanaesä kaska seen, a väke täüs om ka pruugit kirvõkuvvas, mehidselõõts (huska)...
Säänesamanõ vägi om ka vanan huunõn. Mi edevanõmbidõ tarkus, midä saa-i määndsegi raha iist osta. Märgimi iks inne ütessä kõrda, ku vana aknõraami iist är nõstami ja prügümäele veemi.
Harju Ülle, päätoimõndaja
|
|
|
|
