| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | | | Ummamuudu palamisõ Võromaal | | | | Vana pritsumiis võitluisist tulõ ja palamapandjidõga |
| | | | | | Tolmuski Ants tekk’ pritsumehe-tüüd 30 aastakka. | | | | |
Vinso küläst peri vana Räpinä pritsumiis Tolmuski Ants (61) jõvva-i kokko arvada, ku pall’o maiu ja mõtsa om täl tulnu är kistuta. Ku parhilla pästvä sakõst suurõ hädä vallalõ kulupalotaja-mutikõsõ, sis vinne aigu tei tuud hainaküünen suitsu tõmmanu sehvi.
Tolmuski Ants kistut’ palamiisi 30 aastakka – 1974-2004. Sis sai viländ. Tulõga majandas miis iks edesi: kütt kuivusõ katõld palkmaiu ragomisõ firman Hobbiton.
Pikäst pritsumehe-aost om Antsulõ kõgõ inämb miilde jäänü viimäne suurõmb palaminõ Naha külän. «Sõaväepoisi olli joba välläh abih, Põltsamaa päästeteenistüse auto, Tarto ja kõik. Ku tuli olõs lännü Tarto poolõ pääle üle, sõs sääl omma ilmadu mõtsa takah! Olõsi-i inämb võitu saanuki,» tulõtas Ants miilde viie aasta tagust hirmsat tulõmöllü.
Samal aol oll’ ka Antsu kodo lähkül palakahi vallalõ:helikoptõri päält nätti viit tulõkollõt. «Koptõrimehe panni siiä mitu «kandamit» maaha,» seletäs miis.
«No mis om tah olnu:Treski külä palaminõ oll’ kah niimuudu, et ütest otsast pihta ja pia tõistõ otsa vällä,» kõnõlõs Ants 15 aasta tagotsõst juhtumisõst. «Kõva tuulõga keväjäidsi töie aigu visas’ traktori sumbutist sädeme vällä... Sis oll’ Petseri miihil viil võimalus appi tulla, tuud inämb olõ-i.»
Kulu-hädä om Antsu sõnno perrä iks vahtsõ Eesti ao hädä. Kolhoosõ aigu olli nurmõ kõrran. «Parhilla läävä vanainemise kullo palotama, a ei suta tuld kontrolli all hoita ja pahandus ku suur,» kõnõlõs tä.
Ants om esi kah kullo palotanu, a «õigõl aol ja mõistusõ piireh». Ku viil lumi mõtsa veeren om ja tuli saa-i mõtsa minnä. «A tah pandva nii kuis lätt ja omgi vaga,» seletäs tä. «Om saad niimuudu pääle, et mutikõnõ palotas kullo ja tuli lätt sälä takast tarõ poolõ. Sis om külh «vai jummal!» ja «oi, kurat!», a mis sa tiit vanalõ inemisele!»
Ja om ka tuud olnu, et naa mutikõsõ esi palama läävä. «Leevi kandih oll’, et vanainemine es jõvva tulõ iist är minnä ja palli är niimuudu, et tull’ kiirabi kutsu,» kõnõlõs Ants.
Ku kistutat, sis ma lasõ!
«Ku joba Leevi kandist juttu om, sis Kunksillah oll’ sääne lugu, et miis pand’ maja palama ja ütel’: «Pruuvkõ kiäki kistuta, sis ma lasõ!». Täl relv oll’ ja läts’ki sis väümiist laskma. A padruni olli vana ja es lää vallalõ. Politseipoisi sis korssi tä är,» kõnõlõs Ants. Tuu kümne aastaga tagodsõ juhtumisõ põhjusõs oll’ olnu peretülü.
Pall’o nimme palamapandmiisi oll’ sis, ku tull’ Eesti esisaisvusõ-aig ja naksi varandusõ jagamisõ. Süüdläisi hariligult kätte es saia.
Mõnõ om Ants iks kätte kah saanu. «Ütel olli üteh võedu kuiva klotsi, läts’ ja pand’,» seletäs tä. «Tuu oll’ noh... ärkäändnü. Kats miist olli säänest, panni Räpinä takah Vaadimäel ja siih all – Toolamaal. Pääväh sait sõita mitu kõrda vällä üte ja sama jama peräst.» Ku «sarisüütäjist» telekan kõnõldi, vei politsei nuu mehe mõnõs aos är. Tuust aost om olnu rahu majan.
Pritsumajan käve piljardimäng
Vinne aol käve nii noorõ ku vana mehe pritsumajja kokko, terve üü mängiti piljardit. «Piljardit mängiti nii, et rõivas mängiti päält är katski!» muhelõs Ants. «Sis oll’ miihi võtta käeperäst nii pall’o ku tahat!», olõ-õs timä sõnno perrä võimalik sääne asi, et mõts palas ja tuud juusk kistutama ütsainukõnõ miis (nigu telekan ilda aigu näüdäti). Palk üten preemiäga oll’ saa ruubli ümbre, a süvvä sai ja määndsegi ülikunna kah osta.
Ku Ants nuur oll’, kõnõli vana pritsumehe pritsumajan nal’ajuttõ. Ollõv olnu tõtõstõ sündünü lugu, et kõrd tulnu miis Mägiotsalt (kos tuudaigu üttegi telehvoni olõ-õs) tsikliga ütlemä, et tarõ palas. «Pritsumiis oll’ kah jutumiis kõva ja ku miis peräle jõudsõ, naksi jutustama. Peräkõrd küsse pritsumiis, et kas sis asja kah oll’? Sis tull’ vällä, et palas jah ja vaia olõsi minnä külh!» seletäs Ants.
Üts vana pritsumiis oll’ olnu kuu aigu jutti valvõn. Kodo lääki-es. Vanan pritsumajan all oll’ sis inspektoril kardokakeldri. Võtt’ säält kardokat, küdsi hindäle ja valvõ.
«Naid miihi mu aigu inämb es olõ, kes Võõpso palamisõl käve,» ütles Ants. «A noid miihi oll’ külh, kes sõidi autidõga, kohe es lää tonnigi vett pääle. Tuu oll’ nigu pangiga tulõ kistutaminõ. Ku vesi oll’ olõmah, sis ollit iks võidumiis. Ku tull’ vett naada vidämä, oll’ tuli võidumiis. No kolhoosi-aigu oll’ tuust hää, et egäl suurfarmil oll’ uma viihoidla.»
A tuuiist suurfarmõn kõgõ iks midägi palli kah. «Es olõ traktorõl kibõnapüüdjit, sehvi käve tüüle, tei küünü all hainavirna otsah suitsu – es olõ ime, et palama läts’!»
Puut palli, kraam viidi kodo
Antsul om meelen, kuis ütskõrd talvõl palli kooperatiivi puut Võõpsoh. Väega är es pala ja ku är kistutõdi, vei rahvas kõik söögikraami lakja. Üts miis läts’, võiukasti kangli all, ja ütel’ Antsulõ, et mine sa kah, tan om viil võidu!
«Kindlustõt värk, koopõratiivi esimiis sai raha kätte ja timä asi es olõ,» tiid Ants. «Maru külm aig oll’ sõs, jõõsuudmõh olli auto ijä pääl ja ku momendis vesi saisma jäi, sis oll’ voolik kinni!»
Setomaal kistutaminõ oll’ Antsu sõnno perrä kah ummamuudu. «Ma sai setodõga häste läbi. Ku tull’gi ütlemist, sis kõvva hüpsit pääle, sis oll’ vaikus. A ku lasit hindäga mängi, sis lasit,» kõnõlõs tä. «Ega nä umavaihõl kedägi vällä es anna. Lüübnitsäh ja Beresjeh palli. Tuu oll’ palama pant. Umakohus tetti ja saadõti küläst vällä, a anta-es noid vällä, es tasu vaivagi nätä.» | | |
|
|
|
