Nummõr' 107
Hainakuu 18. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Miä om Võro folkloorifestival?
  • Uudissõ
     
  • Eestläisi päiv piirivallan Vanan-Laitsnan
  •  
  • Linalaat Moosten
  •  
  • Tegemiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Kass kudi kangast, pini puhksõ pilli
  •  
  • Vanastõ mõsti lammast, mitte villa
  •  
  • Harivesiligu märgotus
  • Märgotus
     
  • Julgõlõ suurdõ ilma
  •  
  • Karu Triinu: Eesti om elämises kõgõ parõmb kotus!
  • Kirä
    Kagahii
    Perämäne külg
     
     
     
    Miä om Võro folkloorifestival?
     
    Kesoneni Helena
          
     
     
     
    Memme-Taadi käsitüükua naasõ näütsi vana-ao puppõ tegemist. Imä ja tütre folkloorifestivali aigu meisterdämän. Parksepä poiskõsõ tei festivali hindä jaos lustligus. 
          
    13-16. hainakuu pääväl oll’ Võro folkloorifestival. Ma olli ka üles astman ja kai, et väega veidü inemiisi om. Kas oll’ ilm pall’o lämmi vai om inemiisil perimüsevärgist viländ saanu? Esi es mõtlõgi tuud vällä ja küsse paiga pääle tulnu inemiisi käest, midä nimä festivalist arvasõ.

    Matsini Tiiu (72) Memme-taadi käsitüükuast: «Mis taa muud omgi ku tandsminõ ja laulminõ. Vannu asju näütämine ja vannu töie tegemine: vokiketrämine, tsuvvanööri tegemine... Mu jaos om fokloorifestival üts huvitav asi. Mõtlõ külh õga kõrd, et seo kõrd jääs perämädses, a sõs õks tulõ.»

    Tartese Heino (50), lõõdsamiis: «Seo om mu meelest pillimiihi esinemise ja kokkosaamisõ kotus. Ma tulõgi, et tõisi nätä ja kokko saia. Kes siin käünü omma, neo ütlese, et mi tulõ parõmb siiä ku Villändihe, Võro om sääne kodonõ.»

    Roger, Jean Luc ja Nicolas, rühm Helodo Wilaria Prantsusmaalt: «Folkloorifestival om eri maiõ inemiisi, tandsõ ja pillimiihi kokkosaaminõ. Seo kõik hoit ello, olõmist, kultuuri ja henge. Folkloorifestival om midägi, midä mi Prantsusmaalt ei lövvä. Seo oll’ õkva sääne, nigu mi oodi ja avit’ inemiisi ja pillimiihiga tutvas saia.

    Katõ latsõ imä (38), ammõdi poolõst juustupakja: «Rahvamuusigapido – pillimäng, rahvatands,ummi juuri tundminõ. Lõõdsavõistlus olõsi võinu välän olla, sääne suvinõ aig, hää olnu välän jo mängi. Kõrraldaminõ olõsi võinu ka parõmb olla ja pilet ka odavamb. Muido üts hää pido.»

    Võro Muusigakooli akordionitrio: «Üritüs, kohe tulõva kokko esi kultuuri, saa hinnäst näüdädä ja lusti lüvvä. Halv om vast tuu, et avakontsõrdil kõik rühmä üles ei astu ja lõpu aigu omma nä jo är lännü. Mõnõ as’a võisi ka üle aastidõ muutuda, kõik aig om üts ja sama.»


    Mis sa arvat?
     
     
    JUHTKIRI
     
    Kallis otav pauk
     
    Lauritsa Leelo, abitoimõndaja
     
    Seo aasta keväjä läts’ Pärnu ütsikjalaväepataljon Luitemaa luuduskaitsõala pääle, umbõs sada miist tei sääl mõtussidõ mängupaikun pauku paukpadrunidõ ja muu säändse kraamiga, panni sinnä rassõ sõamassina jne. Tuu es olõ näil edimäne kõrd Luitemaad häotä ja es tii nä toda ka tuuperäst, et olli ulli ja es tiiä, midä tegevä: keskkunnateenistüs oll’ õgasugudsõ liikmise sääl är kiildnü, andnu näile ka kaardi, mille pääl oll’ häste selgele üle värmidü kotussõ, kon tohe-i kävvü.

    Mehepoigõl olõ-õs tuust midägi, pauku oll’ vaia tetä ja tetti ku pall’o. Et tütrigu säänest miist tahtva, nigu Sika Aavo seo lehe kiränukan löüd… No ma ei tiiä.

    Seo om õnnõ üts näüde, säändsit juhtumiisi saa viimädse kümne aasta joosul terve Eesti pääle peris hulga kokko kor’ada. Ja ei tiiä mi todagi, kas üts parhillatsist palamiisist Kõrvemaal mitte sõaväelaisi paugutamisõ peräst palama es lää.

    Pääministri Ansip märk, et «kompensatsiooni maksmine» tege polügooni luumisõ inemiisile (parhilla sis Nursipalu inemiisile) «atraktiivseks» ja raha peräst tullõv õkva võidõlus, kiä polügooni hindäle saa! Ma ei usu säänest juttu, inemise olõ-i nii ahnõ, et andkõ õnnõ rahha ja sis om ütskõik, mis ümbretsõõri tetäs. Vai sis jäetäs esätalo tuu väiku raha iist pikembält perrä märkmäldä maaha.

    Mu meelest võinu mi soldani vällämaal paugutaman kävvü, ku noidõ riike inemiisil tuust ütskõik om, vai näile mast raha iist hää miil om.

    Jutt, et vällämaalõ käümine om kallis, om katõ otsaga. Edimält paistus, et kallis jah, kallimb ku koton paugutaminõ, a ku laembalt kaema naada, sis midä veidemb mi umma maad segi pauguta, tuud veidemb kallis tuu paugutaminõ meile lätt.

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
     
      
      
     Uma Lehe sõbõr!