Nummõr' 108
Põimukuu 1. päiv 2006
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Võromaa kodassil lätt häste
  • Uudissõ
     
  • Suvõülikuul Valgjärvel: kõnõlusõ, kontsõrdi, tiatri
  •  
  • Edimäne aokiri seto keelen
  •  
  • Vilälõikuspäiv Mesipuu talon
  • Elo
     
  • Tsikolõ miildüs muusiga
  •  
  • Koorastõst peri tütrik või saia malõvajuhis
  • Märgotus
     
  • Taro Igor: Setomaa nakkas tuhast nõsõma
  •  
  • Miä tuu om, mis kasus?
  • Esimuudu
    Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
    Võromaa kodassil lätt häste
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
        
     
     
    Kunnakodassõ poig pesän. Kodassõkaitsja Lüütsepä Olev (kural), Lauga Kristo ja Sellise Urmas väiku kunnakodassõ pesäpuu iin. 
        
    Riidi, 28. hainakuu pääväl uurõ tsirgukaitsja, kuis lätt mikandi kodassil. Lätt häste – poja omma pesän ja pesä terve.

    «Kõgõ inämb om Võromaal väikeist kunnakodast,» kõnõlõs Sellise Urmas, Eesti üts tunnõtumb kodassõkaitsja, kiä eläs Valgjärvel Hauka külän Väiku-Hauka talon ja kõnõlõs kodassist ka Kaika Suvõülikoolin.

    Kodassit käve tä kaeman üten tõisi Võromaa «kotkamiihi» Lüütsepä Olevi ja Lauga Kristoga. Võrolt Vahtsõliina puul, Juraskil ja Noodasjärve veeren, kaeti üle kats pessä, mõlõmban istõ peris suur poig. Et suurõ poja võiva pesäst alla hüpädä, sis jäi seokõrd är puiõ otsa roniminõ, kotkapoja kaaldminõ ja rõnga jalgapandminõ.

    «Võro keelen om kodassist rassõ kõnõlda – ütskõik, kas lindas hiireviu vai kalakodas, inemise ütlese iks: kanakull!» kõnõlõs Sellis võrokõisi kehväst tsirkõ tundmisõst.

    Võromaal või trehvädä merikodast, Vagula mõtsun ja Muratin kalakodast, kaljukodassõ pessi või olla Karulan: tsirku nättü om, a pessä olõ-i löütü. Suur kunnakodas om Eesti kodassist kõgõ inämb välläkuulmisõ veere pääl – ku tuu lövvä-i paarilist, lüü imätsirk paari väiku kunnakodassõga: parõmb ku mitte midägi. Ja poja tulõva «segädse». A väikeisi kunnakodassit om nii hulga, nigu kõiki tõisi kokko. Tuu tsirk pelgä-i inemist kah: juusk üten toonõkurgiga hainaniitjä traktori takan ja ots kunnõ. Perren om näil tüükõrraldus nigu inemiisil: imätsirk tege ja putitas pessä, kaes latsi. Esä vinnas kodo süvvä. Pojakõnõ süü päävän kooni kümme rotti vai kunna, mükri, vesirottõ... Kunnakodas munõs kats munna, a katõst pojast kõvõmb süü tõsõ är. Kalakodas kasvatas kolmõ poiga, a hukka saa näid ka kõvastõ ja kokkovõttõn tulõ sama vällä. Kodas nal’alt pesäkotust ja paarilist vaihta-i. Ütte pessä võidas pruuki 20-30 aastakka.

    Ku kodassõmehe vahtsõ pesä pääle trehväse, andas tuust kõrraga keskkunnateenistüsele teedä. Pesä pandas nimekirja ja 100-500 meetridsen tsõõrin ümbre pesä tohe-i mõtsa rako.

    Suurõmb jago inemiisist omma uhkõ, ku timä maa pääl kodassõpesä om. Kiä siski kodassit kannata-i, saa tuu maatükü iist riigi käest säändsesama maatükü vasta. A minevaasta tett euroliidu «EAGLELIFE» projekti uurmisõ perrä om meil tsirkõ vihkajit õnnõ viis protsõnti.

    «Mõni inemine lätt esi keskkunnateenistüste pesäst teedä andma,» kõnõlõs Lüütsepä Olev. «Üts Misso kandi miis ütel’, et täl om neli-viis kalakodassõ pessä. Mi häste es usu ja tull’gi vällä, et tä oll’ üles lugõnu kõik hiireviu pesä uma maa pääl!»

    Sellise Urmas om ka sääne miis, kiä ravitsõs kodassit. Tä om terves tennü 16 tsirku, kõgõ edimäne oll’ Suuhara küläst peri haigõ tsiivaga kaljukodas. «Sai tuud puul aastakka poputõdus, sis läts’ lindu,» kõnõlõs kodassõmiis. «Poolõ aastaga peräst oll’ tä joba Oulu lähkün – 800 kilomeetrit põâa puul!»
     
    Mis sa arvat?
     
     
    JUHTKIRI
     
    Rahvalõ tsirkust ja limmunaati?
     
    Harju Ülle, päätoimõndaja
     
    Võro liinavalitsus and’ minevä neläpäävä teedä, et kõik liina nelä ja inämbä latsõga perre saava ilma rahalda tsirkustõ. Tsirkusõpiledi saias tuu iist, et liin ei võta tsirkusõ käest rahha uulitsidõ kinni pandmisõ iist.

    Illos kingitüs? A kas iks kimmähe om illos kinki suurilõ perrile (üteldäs, et mi riigi alostaladõlõ) inglüsekeelist larmi, klounõ, tulõniildjit, piinamisõga trikke tegema pant eläjit?

    Üten tõsõn Võromaa paigan tetäs rahahädän vai hulga latsiga perrile aig-aolt kingitüses käük Tartohe – limonaaditehasõhe ja hamburgerirestoraani süümä. Ja kõrraldõdas vahel mõni pido, midä tugõva kokakoola- ja kompvegitehas.

    Samal aol, ku kõgõn ilman kõnõldas murrõst, et inemiisil olõsi hädäste vaia tervüsligumbat süüki süvvä, et rämps-süük ja massikultuur presvä hirmsahe pääle, omma mu meelest külh säändse «kingitüse» kurast. Esierälidselt sis, ku kinkjät või pitä Eesti riigi esindäjäs!

    Riik ja umavalitsusõ võisi iks tukõ tuud, et kõik inemise päsenü uma kultuuri, uma söögi, muu uma ja hää mano. Mille ei võisi kinki suurilõ perrile näütüses piledi Võro Tiatriateljee etendüsele? Tetä vällä sõit Mõnistõ vai Karilatsi muusõummi? Kinki jõulus kompvegikoti asõmõl mõnõ mi meistri tett savist taldrik vai mehidsevahast kündle?

    Limmunaaditehas või tetä säändsit kingitüisi, et ostat üte pudõli ja saat tõsõ pääle. Riigi, umavalitsuisi kingitüse võinu olla väärikamba. Noil võinu olla seen määnegi vägi. Sääne vägi, miä and saajalõ kimmüst, et riigi jaos omma tähtsä uma as’a, kultuur, uma pere… Saa-i usku sõnno, ku teo näütäse tõist.
     
    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
     
      
      
     Uma Lehe sõbõr!