Nummõr' 51
Lehekuu 25. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Näputüüga leibä tiinmä?
  • Uudissõ
     
  • Vana-ao laat uut laadulisi
  •  
  • Virma ragosi Põlva lähkül ristipuid
  •  
  • Külm tekk’ marjulõ kurja
  •  
  • Lõkõril vahtsõnõ plaat’
  •  
  • Konkurss’ nall’anõnnolõ
  • Elo
     
  • Kobras paugut’ ja palot’ mõtsa
  •  
  • Tsäimajan saa süvvä suulliimi ja porovigupiirakit
  • Märgotus
     
  • Võromaalõ om nuuri vaia
  •  
  • Riitsaari Evar: oll’ sääne tunnõ, et tulõ kodo tulla
  • Kirä
    Kagahii
    Esimuudu
    Perämäne külg
    Virma ragosi Põlva lähkül ristipuid
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
    Mõtsavirma ragosi ilda aigu maaha hulga ristipuid Valgõpalon Suukülän Põlva ja Pardsi vaihõl tii veeren.

    «Taha tetti riste mõlõmbalõ poolõ tiid,» seletäs paiklik miis’ Oleski Paul (83), kiä hindas, et ristimõtsast om maaha võet üts’ neläsosa, miä jäi Põlva puult kaiõn tiist hääd kätt.
     
    «Tõsõ poolõ pääl om osa ristimõtsast mu puja naasõl, a timä võta-i tuud joht maaha.» Ka tõnõ umanik olõ-i ristipuid putnu. Oleski Pauli teedä oll’ maaha võet mõts inne üte vanõmba naistõrahva uma, a sis möi timä poig mõtsa är ütele virmalõ. Virma tekk’ mõtsan puhta tüü. 
       
    Õnnõs es olõ tuu puul’ päämäne ristitegemise kotus. Paul ütles, et viimädsel aol nakkas ristitegemise kommõ sääl kandin tassahilla är häömä.

    «A ku ma nuur’ olli, sis oll’ tuu kuulsa ristimõts,» seletäs tä. «Sis oll’ nigu aamen kerikon, et ku surnurong’ kas Verioralt vai koskilt muialt tull’ ja Põlva surnuaida läts’, sis peeti sääl kinni ja tetti puu sisse rist’.»

    Vinne-aigu oll’ mõtsa takan betoonitehäs ja Pauli sõnno perrä naati joba sis mõtsa takastpuult maaha võtma.

    Tõnõ paiklik miis’ Visse Arved (81) tiid kõnõlda, et majand’ võtsõ maaha ka jämmembä puu tõsõlt puult tiid. A riste tettigi päämädselt jämmembide puiõ sisse.

    Visse Arved löüd, et nii ristimõts ku harilik mõts jääs õnnõ sis alalõ, ku inemise tuud mõtsavirmadõlõ är ei müü. A virma käävä müügiga kõvastõ pääle.

    «Ma ei müü külh midägi, muido tetäs kõik’ pall’as!» om Arved kimmäs. Põlva muinsuskaitsõpäälik Lõhmussõ Viktor ütles, et tuu om laemb murõ, et vahtsõ mõtsaumanigu tulõ-i inne ragomist küsümägi, kas mõtsan või väärtüst olla.

    «Mõts või esiki kaitsõ all olla, a umanigu vahetusõ, paprõ kaosõ ja mõts võedas iks maaha,» om tä murrõn. Lõhmus lupa pääliina ammõtnikkõga nõvvu pitä ja ristimõtsu kaitsõs midägi tetä. Tä löüd, et kõiki ristimõtsu pästmises olõ-i muinsuskaitsõammõtil väke, a mõnõ iks kaitsõ ala võedas.
     
    Mis sa arvat?
     
    _____________________________________
     
     
    JUHTKIRI
     
    Laat - võrokõisi kokkosaamise kotus
     
    Laat om joba satu aastit olnu võrokõisilõ kotus, kon kokko saia, ilmaasjo arota ja kullõlda, kiä vaihõpääl är koolnu vai mano sündünü om. Muidoki käü laadulkäümise mano kimmäle koton tarviligu kraami vai eläjide ostminõ. Võromaal om mitmit laatu, kohe suurõmb hulk rahvast kokko käü: sügüse Lindora laat, suvõl Vahtsõliina ja Antsla laat. Kah’os jääs laatu pääl kõgõ umma ja hääd kraami veitembäs, Poola pulsti ja kirriv tilu-lilu pres’vä kõvastõ pääle. A tulõ kittä käsitüü-ütistüt «Esi», kiä joba tõist aastat vidä lehekuu lõpul Võro Keriguplatsi laata. Taa vanaaolinõ laat om mõtõld õkva säändses, kohe pulsti- ja nännikaupmiihil asja olõ-i. Nigu minevä-keväjä nätä oll’, rahvalõ sääne laat miildüs. Esieränis pall’o kogoni rahvast kullõma laulõ ja kaema umakiilsiid näütemängõ, midä egäl laadal joht nätä ei saa.

    Ka seokõrd lupassõ laadukõrraldaja Võromaa umalõ rahvalõ iks umakiilset laulu ja mängu. Umakiilne ja -miilne laat, kost saa umma ja hääd kraami osta, võissigi saia ütes kimmäs kotussõs, kon võrokõsõ egä keväjä üts’tõist trehväse.

    Ku uma ja hää egäkeväjäne laat saa, tuu om ka egä võrokõsõ hindä tetä: mille ei osta kodo lastukorvõ, n’ardsuvaipu, linast rõivast, savianomit ja muud, midä nigunii vaia lätt? Vai sis minnä esiki sinnä esitettü kraamiga kauplõma?
     
    mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    «Esiki peris õigõn Võro murdõn lugu avitas üten Võro murdõ välläkuulmisõlõ.»

    Haabsaarõ Enn löüd, et võro kiilt ei või kirja panda (VT)
     
       
     Uma Lehe sõbõr!