Nummõr' 111
Mihklikuu 12. päiv 2006
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Vana ehitüs moodun
  • Uudissõ
     
  • Suurõmb toimõtulõgitoetus: hää ja halv ütekõrraga
  •  
  • Roosiku laadulõ tulõ jäl elo sisse
  •  
  • Ilo ja häädüs olõ-i viil ilmast kaonu!
  •  
  • Suguvõsa-huviliidsi oodõtas Võrolõ
  •  
  • Ivaski Alberti kirätöie ja pilte näütüs
  • Elo
     
  • Ivaski Albert 100
  •  
  • Sügüsene Lapimaa om helde
  •  
  • Külä ütine postkast
  • Märgotus
     
  • Ku palgast kõnõlõ-i...
  •  
  • Kanepi Leeni: olnu hää, ku Järvekülän viil kuul olõsi!
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
    Vana ehitüs moodun
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
    Haanimehe ehitäse pinokota. 
      
    «Huvi nõsõs egä kõrraga,» imehtäs Kalve Kristi Karula Hoiu Ühingust, kiä kõrrald’ minevä nädälivaihtusõ joba katsanda traditsioonilidsõ ehitüse oppusõ.

    Kuis vana moodu perrä palkmaiu kõrda tetä, pinokota ehitä ja muud tarkust kõrva taadõ panda, tuud tulli Karulalõ opma 80 inemise ümbre. Kalve Kristi sõnno perrä oll’ huviliidsi kats kõrda nii pall’o, a kõik mahu-es är.

    Oppusõl suvõköögest kõnõlnu ja noidõ ehitämist opanu vana ehitüse as’atundja Elleri Kalle kitt’, et paiga pääl küsüti hulga kimmit küsümiisi, kuis koton tuud vai taad hoonõt kõrda saia. «Inemise omma ostnu vai perändüses saanu vannu elämiisi ja nä ei taha, et vana huunõ är laosi,» seletäs tä.

    Et veidikene kriitikat kah tetä, sis nimmas’ Eller tuud, et inemise olõsi võinu inämb esi paiga pääl kätt pruuvi. Suur jago tekk’ tuud, a mõnõ kaiva iks niisama päält.

    Mis sa arvat?
     
     
    JUHTKIRI
     
    Rahha saa parõmbahe jaka
     
    Harju Ülle, päätoimõndaja
     
    Täämbädsen lehen löüdvä sotsiaaltüütäjä, et toimõtulõgitoetusõ ja tüüldäinemise abiraha nõstminõ om hää ja halv ütekõrraga. Nii taa om: latsiga perre jaos om taad iks viil veidü, a joodikide suurõmb «taskuraha» ei tii vihatsõs õnnõ sotsiaaltüütäjit, a ka tõisi, kiä joodigupulstõga hätä nägevä.

    Kuis sis riigi rahha viinakaupmiihi käest pästä? Sotsiaaltüütäjä omma ammu kõnõlnu, et kimmähe avitanu, ku tuu raha «massa» vällä söögikraamin. Inemine saa poodist uma söögikoti kätte, a alkoholli saa-i. No eski sis mõist kavalamb jordo söögi kangõmba kraami vasta vaihta, a tuu olõ-i inämb niisama lihtsä ku raha iist viina vai õllõ ostminõ. Õnnõs saava parhilla parõmbat tukõ pereimä, kiä mehe juumisõ peräst kannatasõ. Umavalitsusõ võisi viil julgõmbalõ pruuki õigust osta perrile mõsumassinit, latsi sänge, kooliasju jne.

    Üts viga toimõtulõgiraha masmisõ man tulõsi riigil ja umavalitsuisil viil kimmähe är õiõnda: et vanainemine, kiä uma latsõ perrega kuun eläs, ei piäsi kõiki umast pensionist üllen pidämä, ku noorõmba tüüd ei tii. Parhilla üteldäs, et tuu om üts «leibkund» ja toimõtulõgitukõ masta-i.

    A põhjusõ, mille inemine tüüd ei tii, omma väega mitmõsugumadsõ (ütsikimä kolmõ latsõga, kehv tervüs, mõista-i tüüd löüdä jne). Egäl juhul olõ-i õigõ, et vanainemise käest niimuudu pension «är võetas». Säändsit perrit võisi umavalitsus kah ütekaupa kaia ja sis otsusta, kas olõsi vaia pensionilõ toimõtulõgitoetust mano massa vai ei.

    Mis sa arvat?
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
     
      
     Uma Lehe sõbõr!