Nummõr' 113
Viinakuu 10. päiv 2006
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Eläjäpidämine häös kipõlt
  • Uudissõ
     
  • Sulbin alost’ võro keele tsõõr
  •  
  • Mihklilaadu lätsi kõrda
  •  
  • Luvvas ütisüs Kanepi kultuuri hoitmisõs
  •  
  • Avvuhind võro keele tutvastegemise iist
  • Elo
     
  • Himo maaelämise perrä nõsõs
  •  
  • Saru tütrik kai Ameerikat peris lähükesest
  • Märgotus
     
  • Tobrelutsu Peep: maainemise mõtlõminõ tuu Eestile kassu!
  •  
  • Umast laulupääväst inneskidse koorilaulja nägemise perrä
  • Kirä
    Kagahii
    Internetin
    Perämäne külg
     
     
    Eläjäpidämine häös kipõlt
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
    «Tahasi osta külh, a piät eski lehmä är häötämä,» kahjats’ vanainemine Sulbi mihklilaadu pääl ja kõhvits’ lõvva alt muheda olõmisõga kitsõ. 
      
    Ku viil mõnõ aasta iist käve Võromaa laatu pääl kõva eläjäkauplõminõ, sis perämädsel aol taheta-i inämb ütsikit eläjit ei osta egä müvvä – hindä tarbõs eläjäpidämine häös väega kipõlt.

    PRIA teedä om parhilla Võro maakunnan 702 üte-katõ lehmä pidäjät, Põlva maakunnan 413. Kitsi pidä 28 Võro maakunna inemist ja 25 Põlva maakunna inemist.

    Lehmäpidäjit om õnnõ üte aastaga kõvva veidembäs jäänü: lehmäpidämise om päält 2005. aastaga rehekuud är lõpõtanu 165 Võro ja 83 Põlva maakunna perekunda.

    Kitsi peeti 2005. aastagal sõski umbõs samapall’o ku parhilla – Võro maakunnan 27 ja Põlva poolõ pääl 25.

    Sulbi mihklilaadu pääl oll’ nätä, kuis vanõmba inemise käve kitsõkõisi silestämän, a ostjat saa-es ütestki.

    Vanainemise hoitva umast ütest lehmäst kõvva kinni, a ku latsõ ei lupa inämb eläjit pitä, sis sõit tuu perämäne lehm lihakombinaati ja piim ostõtas autopoodist.

    «Ütsikide eläjide pidämine ja ka umas tarbõs aiavilä kasvataminõ jääs kõik aig veidembäs,» ütles ka Võromaa Talopidäjide Liidu esimiis Sootsi Andres, kellel hindäl om talo Rõugõ kandin Pärlijõõl. «Uman kandin olõ kah tähele pandnu, kuis häös kommõ, et hindä perre jaos peetäs tsika, lehmä, kasvatõdas kardokat...»

    Sootsi sõnno perrä vanõmba inemise viil piäsi eläjit, a latsõ taha-i inämb näütüses hainategemisele appi kävvü.

    Ku vanastõ püssügi eläjäpidämine tuu pääl, et terve suguvõsa avit’ haina tetä, kardoka võtta, sis parhilla kõnõlõsõ latsõ vanainemise är, et targõmb om kõik kraam poodist osta.

    «Kipõ elutempo om ka maalõ jõudnu,» nent Sootsi Andres. Tä ütles, et tuu iist om küllin vahtsõnõ muud: külä pääle om üts lehmäpidäjä ja terve külä käü timä mano piimä otsma. Ku tuu üts kah inämb ei viisi, sis jääs terve külä maapiimäst ilma ja piät harinema poodikraamiga.

    Mis sa arvat?
     
     
    JUHTKIRI
     
    Umma süüki jääs veitüs
     
    Harju Ülle, päätoimõndaja
     
    Tuu, et suurfarmi omma väiku piimätuutja pia vällä koolõtanu, olõ-i määnegi vahtsõnõ tiidmine. PRIA andmist saa vällä lukõ, et perämädse aol häös väega kipõlt ka hindä tarbõs lehmäpidämine.

    Tuu tähendäs, et häös tuu, midä eesti keelen kutsutas «elustiil»: inemise, kiä omma eloaig uma lehmä piimä joonu, võidu, kohopiimä ja sõira tennü, nakkasõ süümä poodikraami. Üte aastaga joosul om Võromaal vahtsõ eloviie pääle üle lännü vähämbält 150 peret. Nigunii viil inämbki. Niisama kipõlt jäetas maaha ka hindä tarbõs kardoka ja muu aiakraami kasvataminõ.

    Muidoki, vaiva om pall’o veidemb. Är jääse pindretegemine, hainatego, sügüsene sitavidämine ja hulga muid töid. A latsi käest «lehmäpidämise-keelu» saanu vanainemine poetas iks pisara. Ja ma joonu külh hää meelega maapiimä, söönü esitettüt kohopiimä-sõira ja muud hääd puhast söögikraami. Arva, et säändsit huviliidsi olnu viil hulga. A umma ja hääd süüki olõ-i inämb pia koskilt saia.

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
     
      
     Uma Lehe sõbõr!