Nummõr' 117
Joulukuu 4. päiv 2006
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Joulukuul mõtsast pannitäüs siini
  • Uudissõ
     
  • Võrokiilse multika Lastekan
  •  
  • Rahvusligõ kibõnidõga rõivanäütüs Põlvan
  •  
  • Suvõülikuul tulõ Ruusal
  • Elo
     
  • Kõva käsitüümemm Mõnistõst
  •  
  • Inämbüs koolilatsi pidä võro keele alalõhoitmist tarviligus
  •  
  • Võrokõisi hää sõbõr
  • Märgotus
     
  • Armõdu pall’o häid juttõ
  •  
  • Kottisse Vaike: hindä üle või naarda!
  •  
  • Liini Hedy: vana-ao jutu omma hää
  • Kirä
    Innembi
    Perämäne külg
     
     
    Joulukuul mõtsast pannitäüs siini
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
    Otsa Kallõv koras’ 1. joulukuu pääväl Väimälä kandist parra hämmätüse jao kikkasiini. 
      
    «Säänest asja olõ-i mu eloh viil olnu, et joulukuu edimädsel pääväl tuu mõtsast är pannitävve siini!» ütel’ Navi külä miis Otsa Kallõv, ku riidi õdagu Uma Lehe toimõndusõ ussõst sisse ast’.

    Kallõv näüdäs’ pangi ette:pannitäüs ilosit kikkasiini oll’ tävveste olõman. Pääle tuu viil mütsütäüs kurõmarju kah.

    «Lätsi kellä ütsä aigu mõtsa ja kohki poolõ katõtõiskümneni olli Väimälä takan. Es viisi inämb olla, muido olõsi saanu tõõsõvõrra rohkõmb!» kitte tä. «Sõs näi kurõmarju mättä pääl, kor’ssi ütsjagu noid kah.»

    Suurõmba seene võtt’ Kallõv är, a tä näkk’ viil hulga tsillokõisi nöpse kasuman ja ku külmäs lää-i, saa mõni inemine viil seenehämmätüst tetä.

    Neli-viis aastakka tagasi löüd’ Kallõv siini märdikuu algusõn, a joulukuul ei kunagi. «Sõbralõ Tal’nahe kah kõlisti, tuu kuulut’ säänest imeluku õkvalt ka kalamiihi kodolehe pääl,» nimmas’ Kallõv.

    Mis sa arvat?
     
     
    JUHTKIRI
     
    Kirätarkus om hää!
      
     
    Rahmani Jan,üts jutuvõistlusõ juttõ lugõjist ja rittasäädjist 
      
    Aol, ku kirotaminõ, esieränis paprõ pääle, moodust är nakkas minemä, om armõdu hää miil noist inämb ku saast jutust, miä timahavadsõlõ Uma Lehe jutuvõistlusõsõ saadõti. Egäsugumadsõ ulli jutu, et võro keeli saa-i kirota vai et tuu om hirmus rassõ, jääseki õnnõ ullõs juttõs ja arvada, et midä aig edesi, tuud veidembäs näid jääs.

    Ku suurõmba keele, näide siän ka eesti kiil, võtva egäpäävätsen pruugin mano pall’o egäsugumaidsi pilte, midä kutsutas emotikonnõs, sis kirja pant võro keelel viil säändsit häti ei olõ, ja paistus, et nii pia ei tulõ kah. Pastakaga paprõ pääle nakka-i jo kiäki naarunäko tsikõrdama, tuu paistnu tsipa andsak vällä. Ja ka arvudi pääl võro keelen kirotaja märk iks inämb sõnnu pääle, miä tulõsi kirja panda ja tulõ-i tuu päälegi, et panda mano viil pilt näost, minkal om suu kohegi poolõ kõvvõr ja silm pilgus.

    Niimuudu omgi mul sääne tunnõ, et? tuu, et mi võro kiilt innembi nii väega es olõ harinu kirja pandma, avitas seod kiilt rassõst aost parõmbahe üle. Häästmeelest jalgu trampi om vast viil varra, a aig näütäs, kohe taa asi käänd.

    Tulõva sügüse, ku kardohk võet, kuulutas Uma Leht jälki vällä üte suurõ jutuvõistlusõ. A parhilla om talvõaig, kuigi lummõ ei olõ ja taa aig om kirotamisõs hää. Nii et kiä jõud, tund ja taht mõnt põnõvat juttu kirja panda, või joba täämbä kirotama naada. Tulõva sügüse om sis hää suhvlist võtta ja jutuvõistlusõlõ saata. Ja ku om asju, miä sügüseni uuta kannada-i, sis või noid muul aol õks kah saata. Ku õks hää asi om, panõmi lehte ja kitämi kah.

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
     
      
     Uma Lehe sõbõr!