Nummõr' 121
Vahtsõaastakuu 30. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Lumõraha tiiremondis
  • Uudissõ
     
  • «Elolinõ» jäl ETV-n
  •  
  • Tuglasõ-võistlus uut ka võrokeelitsit töid
  •  
  • Lõunaeesti kallendriperimüs kaasi vaihõl
  •  
  • Võro päiv Villändin
  • Elo
     
  • Saatsõst ja Veeberist
  •  
  • Tennüspäiv latsiaian
  •  
  • Viis aastakka kodoluu-uurmist: kats raamatut ja kivi koolilõ
  • Margotus
     
  • Noormetsa Helgi: meil om ülearvo pall´o hädän inemiisi!
  •  
  • Hurda Jakobi perändüs ja täämbäne päiv: mis mi saa är tetä?
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Viis aastakka kodoluu-uurmist: kats raamatut ja kivi koolilõ
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
    Laanekivi Õie om uma külä, kooli ja suguvõsa kotsilõ kokko kor´anu põnõvit juttõ ja piltõ. 
      
    Pikkä aigu koolioppaja olnu Laanekivi Õie (72) Võro vallast Kolepi küläst om uma külä, kooli ja suguvõsa kotsilõ kokko kor´anu perädü hulga põnõvit juttõ ja pilte. Kolepi kooli kotsilõ kirot´ tä raamadu «Kolepi kooli radadel», Noormetsa Helgiga katõ pääle kirotõt raamatuhe sai Kolepi segäkoori lugu.

    Tuu oll’ 2001. aasta 1. süküskuu päiv, ku Õie läts Puigalõ edimädsele koolipääväle. Uma vana Kolepi kooli kotussõst müüdä minnen kai – ku jälle tuu kotus oll’!

    «Sõs mul tekkü mõtõ, et kas ei olõsi võimalik tuud kuigi kõrda tetä,» kõnõlõs Õie. «Kirodi valla lehte väiku üleskutsõ. Tollõlõ oll’ nii hää vastakaja, et ku kõrrastamistöie päiv tull’, sõs Kolepi tsibisi nigu kusikuklasõ pesä! Tulti saega, kirvõga, lapjuga, rihäga... Saigi suurjago võssu maaha. Jämme puu olli kasunu kotussõ pääle: 1975. aastast es olõ kuuli. Ku oll’, kohe panda, sai 2002. aastagal koolilõ mälehtüsekivi pantus.»

    Laanekivi Õie opas’ Kolepi kooli latsi 16 aastat. Päält kooli kinnipandmist tüüt’ viil üte aasta Jaanimäel ja üte Sammukil.

    Sõs kutsuti tedä haridusosakunda raamatupidäjäs. «Olli külh oppajas opnu, a sai tuu as’a kah selges ja olli sääl 17 aastakka. Päält pensioni tüüti viil kolm aastakka, sõs koondõdi är,» seletäs Õie. «Olli väega õnnõdu. Mõtli, et minno inämb kellelegi vaia ei olõ. A vat sõs tull’ seo kodoluu-asi.»

    Latsi huvitas kodolugu

    Õie kõnõlõs, et mõnõlõ latsõlõ lätt väegagi kõrda, määndsit inemiisi timä kodokandin om elänü ja midä nä omma tennü. «Mu ammuskiidsi latsi latsõ tulli mu mano: näil oll’ vaia koolih essee kirota,» ütles Õie. «Võro keelest omma kah huvitõdu. Ma käve viil Ruuli Helvel – tuu om kah mu lats – võro keele tunnih.»

    Ku viil elopäivi om, sõs taht Õie hindä suguvõsast kah raamadu tetä. «Parhilla om teedä kõgõ vanõmb esivanõmb aastast 1712. Tuud kahitsõ väega, et vanaesä ja unodõ käest es mõista tuulaigo küssü, mis vaia küssü oll’,» kõnõlõs Õie. «Suguvõsa om siist peri: ku Vahtsõliina pääle läät, sõs tulõva Mõisamäe, Toodsi, Palgi ja Sossi külä. Sossi küläst tulti Palgi küllä, Palgi küläst 1840. aastal siiä. Suvõl lasõ moro pääle suurõ kivi sisse aastaarvo rako.»

    Seo ilma latsi elo om Õie meelest pall’o kerge: «Mu esä kuuli är, ku ma es olõ viil viie aastanõ. Velekene kuuli kah mõnõ aasta peräst. Sõa aigu jäimi kõgõst ilma, a imä tahtsõ kõgõst hingest minno parõmba järe pääle avita. Läts’ farmi tüüle, 12 lehmä, pull ja hopõn oll’. Hobesega tull’ süük vitä. Käsilde nüssmine. Säänest oëatüüd tekk’, et ma keskkoolih saasi kävvü!»

    Kümnes klass jäi Õiel poolõ pääle – imä jäi väega haigõs. 16-aastadsõlt pidi tä sängühaigõt pasma, kolhoositüüh olõma: «Muido es lastanu lehmä vällä viiä, a lehmäst oll’ jo kõik elo!»

    Õie pidi õks tuud maad umas, mis kunagi oll’ näide perre talo olnu. «Korssi iks viläveerekeisi piteh haina. Säläga tõi jupiviisi kodo. Veremaik oll’ suuh, niivõrra rassõ oll’ elo,» mälehtäs tä. «Rahha mitte koskilt es saa. Ku esi tüüle sai, sõs sai pisu parõmbahe ellä.»

    Seo kuu om Õie jaos halvu mälehtüisi kuu – imä kuulmisõst sai 24 aastat.

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!