Nummõr' 121
Vahtsõaastakuu 30. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Lumõraha tiiremondis
  • Uudissõ
     
  • «Elolinõ» jäl ETV-n
  •  
  • Tuglasõ-võistlus uut ka võrokeelitsit töid
  •  
  • Lõunaeesti kallendriperimüs kaasi vaihõl
  •  
  • Võro päiv Villändin
  • Elo
     
  • Saatsõst ja Veeberist
  •  
  • Tennüspäiv latsiaian
  •  
  • Viis aastakka kodoluu-uurmist: kats raamatut ja kivi koolilõ
  • Margotus
     
  • Noormetsa Helgi: meil om ülearvo pall´o hädän inemiisi!
  •  
  • Hurda Jakobi perändüs ja täämbäne päiv: mis mi saa är tetä?
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Noormetsa Helgi: meil om ülearvo pall´o hädän inemiisi!
      
     
    Noormetsa Helgi murõhtas ilma tüüldä jäänü inemiisi ja pensionääre peräst, kiä hindäga hädävaivu toimõ tulõva. 
      
    Noormetsa Helgi (76) om Võro ümbre ja kavvõmbalgi teedä ku väsümäldä tegejä: reisiklubi, Võro valla leht, kodoehtmine, inemiisi murridõ kullõminõ ja uma maja kortinaütistü juhtminõ om kah viil olgõ pääl.

    Ja päält kõgõ tuu om tä jõudnu lühkü aoga kokko panda kats põh’alikku raamatut: üten Laanekivi Õiega kirotadut raamadut «Koorilaulu ja puhkpillimuusikaga läbi kolme sajandi» näüdäti ilda aigu, inämb ku 300-leheküleline «Võrumaa spordist läbi aegade» tull’ vällä 2005. aastagal.

    Kuna naksiti Võro valla elon kõvõmbahe üten lüümä?

    Päält 1996. aasta kotusõpäälitsit valimiisi olõ volikogon. Mi härgütüse pääle naas’ ilmuma Võru Valla Teataja, millel tulõ 21. radokuu pääväl kümnes juubõl.

    1997. aastal pannimi käümä hääkõrra-tegemise. Egäl aastal teemi ilosa kodo konkursi ja parhillatsõs om vald avvustanu inämb ku 100 peret.

    Inämb ku kümme valla peret omma käünü presidendi vastavõtul.

    Olõmi naid perrit üles otsnu ja läbi valla lehe naid asju iks suurõ kellä külge pandnu.

    Eestläne om kadõ – ku tä näge, et tõist kitetäs, sõs taht timä kah midägi säänest tetä.

    Kododõ ilosastegemine, esieränis Puigal, om peris häste käümä lännü.

    Ku Rüütli käve, miildü tälle väega, et Parksepä om kah kinäste kõrran, Väimälä om muidoki hinnäst riigi rahhoga üles vuntsnu.

    Kost esi peri olõti?

    Olõ sündünü Karilatsin, ellimi Kiidjärvel: olõ Tennosaarõ Kalmeriga kuun kasunu. Vanõmba lätsi lahku ja et imä oll’ tagavaraoppaja, tull’ piä egä aastak ütest koolist tõistõ kuuli minnä.

    Tulli 1960. aastidõ algusõn Väimälä kuuli. Direktri oll’ tutva ja kutsõ.

    Päält tuud olõ Võro kandi inemine ja parhillatsõs om mul siin sõpru-tutvit iks peris pall’o.

    Lehetegemise jaos om tulnu väega pall’o valda piten ümbretsõõri kävvü ja inemiisiga kõnõlda, hääkõrrakomisjoniga ümbretsõõri heegeldämine kah viil.

    1997. teimi vallalõ pensionääre nõvvukogo, proomõmi iks egäst kandist inemiisi saia. 1999. aastal mõtlimi, et olõmi kõik «tõsõ sordi eestläse»: olõ-i Soomõn käünü. Teimi sõs reisi Vehmaa sõprusvalda Turu lähküle.

    Pilli olli üten, mängemi suumlaisilõ eesti laulõ. Ku tagasi tullimi, korssimi rahvast mano ja tuust sai ansambli Vannamuudu: lätt jo katsas aasta ja ansamblidõ ülekaemisõl om hindävannuidsi rühmän häste lännü.

    Kas uma valla inemise tulõva ti mano ummist hätist kõnõlõma?

    Õks. Eriti Parksepä rahvas.Häti om õks hulga. Eesti riigin om ülearvu pall’o inemiisi, kiä hädävaivu toimõ tulõva. Esieränis maal, kon inemise omma jäänü päält kuulsat Laari põllumajandusreformi ilma tüüldä ja päält tuud kõgõlõ käega löönü.

    Kanepi vallan tei tiidläse intervjuu 300 maainemisega ja ütli tuu perrä, et põllumajandusreform tetti tävveligu sotsiaalsõ kirämõistmisõlda!

    Teno toolõ om terve põlvkund säändsit, kedä inämb piaaigu pästä ei õnnistu. Ku ei olõ man muidoki säänest Timmi Mardi sugust põllumiist, kelle mano tüüle saa, ku inemine esi taht.

    Toimõtulõgiraha ei olõ inemise jaos päsemine. Istsõ ilda aigu sotsiaaltüütäjä man mutikõnõ ja iksõ – eläs Kosõl õliküttega majan. Õlikütte megavatt-tunni hind om tuhat kruuni ja ku tä kütte iist är mass, sõs jääs nälgä. Väimälän sama lugu.

    Määnestki tukõ timahavva inämb õliküttega katlamaiulõ ei masta. Vald and määnestki rahatukõ noilõ Väimälä ja Kosõ umilõ, kiä iks väega hädän omma.

    Tege õks vihha, et kõgõ tuu man hõisatas egä päiv, ku rikas ja edukas Eesti riik om!

    Kuis ti esi uma kümne ammõdi man vastu piäti?

    Kehväste! (naard) Mul om eski häste lännü: egäüts ei jõvva säändsen vannusõn tüüd tetä. Jahmõrdamisõga om niimuudu, et tahasi, et olõsi keremb.

    A ku ma tõmmanu valgõ lipu üles ja ütelnü, et vot tuud asja ma inämb ei tii, sõs ma ei näe inemist, kiä nakkas noid asju edesi tegemä.

    Kas om määnegi asi, midä tahtnu viil kimmähe är tetä, inne ku tuu lipukõsõ üles nõstati?

    Mu iän om rassõ suuri plaanõ tetä – kõik olõnõs tervüsest.

    Küsse Harju Ülle

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!