Nummõr 124
Paastukuu 13. päiv 2007
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Politsei püüd marotajit
  • Uudissõ
     
  • Lustilinõ küläpillimiihi päiv Oravil
  •  
  • Inämb ummi tegemiisi latsilõ ja noorilõ
  •  
  • Sika Aavo parõmbidõ siän
  •  
  • Tegemiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Kuis Kooviku Leida 80 aasta iist kar’an käve
  • Märgotus
     
  • Häid tegejit jakkus
  •  
  • Padari Ivari: võrokõisilõ tähtsit asju kõnõldas läbi
  • Reportaaž
     
  • Kevväi tulõ kullaga...
  • Vällämaalt
     
  • Kõmrikeeline haridus hinnan*
  • Aholämmi
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Politsei püüd marotajit
     
    Rahmani Jan
    info@umaleht.ee
      
     
    Keväjä, ku autojuhi marotama nakkasõ, hoitva liiklusõl silmä pääl ka hariligu politseipatrulli. 
      
    Perämädsel aol om Võromaa teie veeren inämb liiklusõl silmä pääl hoitvit politseiautit nätä – kevväi om käen ja autojuhtõl om himo inämb gaasi vaota.

    «Ega liikluspolitsein inemiisi mano tulnu ei olõ, a liiklusõl hoitva inämb silmä pääl ka hariligu patrulli,» seletäs Võro liikluspolitsei grupi juhtkonstaabli Raudsiku Kuldar. Lillemäe Ave Põlva politseist ütles, et keväjä tulõki peräst rohkõmb ei patrullita, õnnõ sis, ku omma suurõmba pühä, keväjä volbriüü aigu.

    Üüpäävän peetäs Põlva maakunnan kinni kümmekund liiklusõ rikjat, Võro maakunnan om tuu arv 15 ümbre. Raudsiku Kuldari sõnno perrä omma nuu rikja päämidselt marotaja ja pur’on pääga sõitja. Ette tulõ ka noid, kiä liiklusmärgest vällä ei tii, esieränis liinan, ja noid, kiä turvavüüd kinni ei panõ.

    Tihtipääle peetäs kinni ka autit, kohe om pääle pantu ülearvo rassõ kuurma.

    Tuu, kuna ja määndside teie pääle politsei kõrda pidämä lätt vai määndsel aol ja määndse kotusõ pääl kõigil puhku lastas, plaanitas ette.

    Pur’on juhtõst andas teedä

    Pur’on juhtõ püüdäs päämidselt säändse politseiettevõtmisõga, kon kõik müüdäsõitja puhkma pandas. Võro maakunnan tetäs tuud keskmädselt kõrd nädälin, mõni nätäl jääs vaihõlõ, a mõni nätäl tetäs mitu. Põlva maakunnan lastas kõigil puhku kats-kolm kõrda kuun. A pur’on autojuhtõst andas ka politseile teedä. Minevä nätäl saadi niimuudu, et imeligult sõitvast autost politseile teedä anti, kätte kats pur’on juhti.

    Pildimassin ligembäl aol Võromaalõ ei jõvva

    Kõnõldu om tuust, et politsei nakkas ka Eestin marotajit püüdmä muudsa pildimassinaga. Raudsiku Kuldar ütles, et Võromaalõ sääne moodulinõ tehniga vast timahava viil ei jõvva. «Ku, sis Tartulõ,» kõnõlõs tä.

    A tulõvigun, ku riigil rikkust inämb, naatas vast säändse massinaga ka Võromaa marotajit üles pildistämä, luut Raudsik.

    Mis sa arvat?
     
     
    JUHTKIRI
     
    Imäkeelest ja perräahvmisõst
     
    Hummõn om imäkeelepäiv. Nätäl tagasi naksi uurma, kuis Võromaa kooli tuud päivä tähüstäse. Kai Internetist kuulõ kodolehti, inämbüsel omma sääl uudissõ kirän.

    A es lövvä ma midägi imäkeelepääväst. Silmä jäi hoobis tuu, et mitmõl koolil om seo nädäli tähtsämbäs üritüses playbackshow. Tuu hirmus sõna tähendäs tegeligult tuud, et maki päält pandas mängmä muusiga ja ahvitas perrä noid, kiä tuud muusigat telekan laulnu omma. Inämbüste tegevä tuud tütärlatsõ, perrä ahvitas vaniljanindsat vai spaissköörlsi. Mõnõ aasta iist oll’ väega moodun ka Näiokõisi «Tii» perrätegemine.

    Esihindäst olõ-i sääne perräahvminõ määnegi halv asi, a kultuurist om asi muidogi väega kavvõl. Ja kuul om kodo kõrval sääne kotus, kon lats pidänü kultuurist aimu saama. Egäsugumadsõ vällämaalt tulnu mooduas’a opitas telekast, uulidsa päält vai suuri puutõ koridorrõst nigunii är, kuul ei piäsi noid inämb üle oppama.

    Ma tiiä, et tii mõnõlõ koolilõ taa jutuga liiga. Tiiä ka tuud, et imäkeelepäivä tähüstedäs pia egän koolin ja inämbüisi kõnõldas tuul pääväl ka umast, võro keelest. A ma kiroda tuust, miä jäi silmä, ku kai kuulõ kodolehti. Tuust, et imäkeelepääväst es lövvä ma sõnnagi.

    Esihindäst om imäkiil väega-väega tähtsä ja tuud tulõ egä päiv avvu seen hoita, mitte õnnõ ütel pääväl aastan. A ku sis tuust ütest päävästki aastan vällä ei tetä vai vähämbält tuud vällä ei näüdädä, omma as’a õks väega vildagu ja vussin. Keele unõhtanu rahvas püsümä ei jää.

    Rahmani Jan

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!