| Pääleht |
Uudissõ |
Elo |
Märgotus |
| |
|
|
Kardokasaak om timahava hää ja kardoka omma ilosa suurõ. | |
Pia egän Võromaa nukan tulõ timahava hää kardokasaak, tuuperäst om ka kardoka hind madalamb ku minnevaasta kehvä saagiga.
«Saak om hää nigu kõigil,» kõnõlõs Vahtra talo peremiis Narusbergi Amar Räpinä lähkült Lintelt. Tuuperäst mass kardokas veidü: kilost saa tä nii kats-kolm kruuni.
Minevä puulpäävä müüdi Võro turu pääl kardokat hulga ja õnnõ ilosit suuri, hind oll’ kolm-neli kruuni kilo. Põlva turu pääl küsütäs kardokakilost kolm kooni viis kruuni.
Narusbergi Amar pand’ tuud tähele, et mõni kardokasort kasvi timahava parõmbalõ ku tõsõ: hääd saaki andva eesti sordi nigu näütüses Anti ja Maret.
Narusbergil kasus kardokas 14 hektäri pääl ja tä müü tuud päämidselt Põlva tarbijidõ ütistü puutõn ja mõnijago lätt ka Rakverre.
Võro valla Tagakülä miis Mulla Ants ütles, et timäl tulõ normaalnõ kardokasaak. Nigu tä om viimätsil aastil uma 25 hektäri päält saanu. Vällä arvadu minnevaasta, ku oll’ tõtõst kehv saak olnu.
Ku mitmõl puul omma talomehe hädän tuuga, et maa om likõ ja ärvõet kardok tüküs mädänemä minemä, sõs Mulla Antsul säänest murõt ei olõ. Tä kaibas hoobis esimuudu hätä – häste pall’o ollõv vigurilidse kujoga kardokit ja noid saa-i puutõlõ müvvä. A tuu olõ-i ka väega suur hädä: koorit är ja müüt sõs.
Hää saak om ka noil kardokakasvatajil, kiä ummi nurmi pääle kihvti ei tsiugu – mahekardok kasus kah häste.
Misso kandi Tiilige külä Madala talo peremiis Mõrra Ainar olõ-i viil kardokat võtma naanu, a hindas joba, et saak tullõv kinä. Tä kasvatas kihvitämäldä kardokat üte hektäri pääl ja müü tuu pääas’aligult pääliina Ökosahvri puuti. «Tal’na puul taht rahvas puhast kardokat, mi Võromaa rahvas ei mõista tuud viil nii väega hinnada,» seletäs Mõrra Ainar.
| Mis sa arvat? | | |
JUHTKIRI | | Elo lätt kallimbas | | Elo nakkas jäl kallimbas minemä. Hinna nõsõsõ poodin, niisama noil, kiä midägi tegevä. Kõnõldas eelektri hinna nõsõmisõst, nafta ja bensin masva kah kõrd nii, kõrd naapall’o. Maja kütmine om käübemassu jago kallimb, vähämbält noil, kiä ammõtligult puid ostva vai kinkal lämmi torro piten elämiste tulõ.
Lainuprotsõndi läävä üles ja tuu tähendäs, et noil, kiä omma lainu võtnu, tulõ egä kuu inämb tagasi massa, ku varrampa rehkendedü.
Miä sis saa? Saaki ei midägi, tulõ edesi ellä. Om olnu juttu tuust, et inemise omma naanu saama suurõmbat palka. Ku tuu nii ka om, sis ega tuust suurt api ei olõ.
Avitas vast õnnõ tuu, ku naada inämb mõtlõma ja kokko hoitma. Täämbädsen ilman om sääne moodusõna nigu «taaskasutus». Tuu all mõtõldas, et asjo, midä om varrampa tarvitõt, saa vahtsõst vai vahtsõt muudu tarvita.
Võromaal om tuu loomulik, et ku ehitedäs näütüses puukuuri, sis tarvitõdas är egäsugunõ vana matõrjaal, miä muust ehitüsest üle om jäänü. Autolõ pandas alla protikummi, egäsugumadsõ poodist saadu karbikõsõ ja jogurtitopsi läävä tarvitustõ. Säänest asja võinu inämbgi olla.
A mõni asi tuu man, et elo kallimbas lätt, tege kurvas kah. Näi üten suurõn poodin latsõaiaoppajat ja kasvatajat, kiä nõsti kaupa riiolidõ pääle. Säändse tüü iist mastavat inämb, ku latsiaian.
Rahmani Jan
| Mis sa arvat? |
|
|
|