Nummõr' 139
Viinakuu 9. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Abi vahtsõt muudu
  • Uudissõ
     
  • Võromaad tetäs aigupiten võsust puhtas
  •  
  • Põlvan näüdäti Lõõdsa-raamatut
  • Elo
     
  • Undsõn ilman lätsi kõndma
  •  
  • Suur kurg patsiir Kurõnurmõ nurmi pääl
  • Märgotus
     
  • Hää tege õnnõligus
  •  
  • Kalkuni Mari: Kihnu ja Võromaa omma Eesti kõgõ võimsamba paiga!
  •  
  • Võro veri
  • Innembi
    Perämäne külg
     
     
    Abi vahtsõt muudu
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
    Ziugandi Külli vii tervüseviaga vanulõ inemiisile kodo iks mitu kotitäüt söögikraami kõrraga. 
      
    Ku viil mõnõ aasta iist sai hinnäst küländ laapsahe tervüseviaga inemises vai säändse inemise perräkaejas kirja panda, ja näid oll’ Võromaal perädü hulga, sõs parhilla nakkasõ valla taad ello kokko tõmbama.

    Vahtsõliina vald om üts sääne, kon õkva parhilla inemiisi avitamist kõvva ümbre kõrraldõdas. «Üleminek om peris valulinõ,» arvas valla sotsiaalnõunik Jõgiste Epp. «Hää om rahha vällä jaka, pall’o kehvemb tagasi kor’ada.»

    Tuu tähendäs, et inne es massa tervüseviaga inemine hindä perräkaemisõ, puiõ ja söögi tuumisõ iist midägi, timä huuldajalõ and’ riik 240–400 kruuni kuun ja mis taast väikust rahast hulga tähtsämb – ravikindlüstüse.

    Parhilla võetas huuldajit veidembäs ja tervüseviaga inemine piät nakkama hindä pasmise iist esi pääle masma: ku huuldaja käü nädälin kõrra, sõs 150 kruuni, ku kats kõrda, sõs 300 ja ku kolm kõrda, sõs 450 kruuni kuun.

    «Pall’o saava arvo ja mitmõ ütlese, et saava ka esi toimõ, perräkaejat olõki-i väega vaia, inne tull’ lihtsäle võimalus är pruuki,» kõnõlõs Jõgiste Epp. «A om ka pahandõt ja eski ähvärdet.»

    Vahtsõliina vald om tüüle võtnu kolm avahuuldustüütäjät: üts toimõndas Kündjäl, tõnõ Vahtsõliina alõvin ja tuu ümbre, kolmas Vahtsõliina Asundusõn.

    Taad kolmandat, Ziugandi Küllit, kitt Jõgiste Epp väega: inemine tege umma tüüd suurõ süämega. Tä käü inemise, kinkalõ api vaia, jalaga läbi, küsü-i eski jalgratast.

    Ziugandi Külli kaes parhilla nellä vanainemise perrä. «Tuu puid ja söögikraami, vii tsolgi vällä, vii mõsu mõsumajja, ku vaia, kütä sanna kah,» kõnõlõs Ziugandi Külli umast tüüst. Päävän käü tä maaha nii kümme kilomiitret, sakõst kats-kolm söögikotti käe otsan. Ku vaia, tege Külli vanakõisilõ sünnüpäävälavva kah – tä om inne aastit Piiri kõrdsin tüül olnu ja mõist häste süvvä tetä.

    Ka Sõmmõrpalo vald võtt’ aasta iist avahuuldusõ pääle tüüle eräle inemise. Kääri Reet kaes viie-kuvvõ vanakõsõ perrä: käü kimmäl pääväl kaeman, kuis tervüs om, mis murõs, vii autoga puuti ja tohtrõ mano, kaes, kas roho omma kõrra perrä võedu. Paar kõrda aastan vii vanakõisi kalmuaiada sugulaisi kalmõ kaema kah.

    «Olõ joba nigu tütär näile,» seletäs Kääri Reet. «Ku tahat taad tüüd tetä, piät mõistma vannu inemiisi är kullõlda ja hää diplomaat olõma.» Sõmmõrpalo vallan ei piä vana inemine abi iist esi masma, tuud tege vald.

    Rõugõ vallan om üts avahuuldustüütäjä joba inämb ku kümme aastat taad tüüd tennü ja tälle saa-i inämb tüüd mano anda.

    «Ku võtasi tõsõ viil, piäsi ka tõsõ auto ostma, taa ei tulõ odavamb,» rehkendäs valla sotsiaalnõunik Grossmanni Maire. Tä ütles, et ega inemise tahaki-i vahtsõt huuldajat, tahtva iks tuud sugulast vai naabrit, kiä näil parhilla om.

    Sai ka Grossmanni Maire käest küsütüs, et ku autopoodi tõtõst käügist är võetas, kas sõs piät vald võtma inemise tüüle, kiä vannulõ ja haigilõ piimä-leevä kodo veevä?

    Grossmanni Maire löüd, et targõmb om vast panda valla koolibussi vabal aol inemiisi alõvihe puuti ja tagasi kodo sõidutama. «Vannulõ om tuu parõmb, ku nä saava iks esi poodin kävvü ja hindäle tarvilist kraami valli,» ütles tä.

    Mis sa arvat?
     
     
    JUHTKIRI
     
    Süküs om illos aig
     
    Süküs om õigõ aig mõtsa kõndma minnä. Ei olõ kuum ja kiholaisi ei olõ ja parmõ. Vihma kül satas, a miä tuust. Egä päiv peris kah ei sata.

    Sügüse om luudusõn egäsugumaidsi värve. Kirivüst om pall’o inämb, ku muul aol. Egäl puul võit löüdä puiõ lehti: kõllatsit, pruunõ, rohiliidsi, verevit. Ja nätä om pall’o kavvõmbalõ, ku sis, ku kõik lehe viil puun.

    Sügüse helü omma kah tõistmuudu. Hani läävä ja kluugutasõ. Käü põdrajaht ja tuuperäst om püssäpaukõ kuulda inämb, ku muul aol.

    Luudus om muidogi illos egäl aastaaol. Mõtsan tasus kävvü, kõgõ om midägi kaia.

    Kõndminõ om tervüsele hää. Tege meele rõõmsambas. Tuuperäst ei mõistaki muud soovita, ku et minke mõtsa kõndma. Kõik, kiä vähägi saava. Ja viil seo sügüse.

    Rahmani Jan

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!