Nummõr' 59
Mihklikuu 14. päiv 2004
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Inämb võro kiilt kuuli
  •  
  • Sillaehitüsega lõppi tülü tii peräst
  •  
  • Tüüvihkõ piä-i ostma
  •  
  • Abis latsõvanõmbilõ
  • Elo
     
  • Mõtsamar'a maiguga viinamari
  •  
  • Taiva-Jaani aidakõnõ püsüs õks viil Lüütsepän
  • Märgotus
     
  • Rehema Aune: tervüsevika tulõ kaia inemise, mitte paprõ päält!
  •  
  • Peris-hektar ja PRIA uma
  • Kirä
    Kagahii
    Perämäne külg
     
     
     
    Inämb võro kiilt kuuli
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
    Võromaa koolijuhi omma valmis nakkama koolin oppama inämb uma kodokandi kiilt, kultuuri, ao- ja kodoluku, ku haridus- ja tiidüsministeerium' vähendäs kohustuslikku riiklikku oppõkavva, nigu lupa programm' «21. sajandi haridus».
       
     «Olõ egäl juhul nõun, võro kiil' om meil joba prõllaki tunniplaanin seen,» kõnõlõs Haani-Ruusmäe põhikooli direktri Veeroja Urmas. «Ruusmäe latsil tull' vällä võrokiilne kogomik, latsõ käävä esinemän, teimi võrokiilse videovilmi.»
    Haani latsõ saava Lestbergi Evi käe all teedä kõkkõ puiõst ja koolin ka võro kiilt oppi. Veeroja Urmasõ sõnno perrä piät lats' iks koolist ka kõik' põhitiidmise kätte saama a prõlla opatas
    pall'o asjo, millega olõ-i latsõl ildamba midägi tetä. «Aedas latsilõ kapaga sisse statistiliidsi entsüklopeediliidsi tiidmiisi,» olõ-i tä rahul. «Faktõ tiidmine om hää, a mitte elon kõgõ tähtsämb.»

    Haani-Ruusmäe kuul' om joba prõlla võtnu tsihis avita latsil umma kotust löüdä ja opada elon toimõ saama. «Ma olõ kimmäs, et egä lats' piäki-i keskkuuli ja edesi ülikuuli minemä,» kõnõlõs Veeroja Urmas. «Meil käü näütüses kolmandat aastat projekt' «Puu»: latsõ omma nännü, kuis lüvväs lastõ ja sindlit, raodas palk'maia. Nii saa lats' luudusõga kuunkõlan ellä ja mõni löüd ka hindäle tulõvadsõ elokutsõ.»

    Haani koolin luudust, maatiidüst, keemiät ja tõisi ainit oppav Lestbergi Evi ütles, et pääle Võromaa kutsõhariduskeskusõn käüki ütli es'ki tütär'latsõ, et tahtva puutüüd oppi. «Puu»-projekt' üten võro keele ja umakandi kultuuri oppusõga pand latsõ ütelt puult «umast ja hääst» luku pidämä, tõsõlt puult pakk tulõvigun tüüd.

    A ka noidõ kuulõ juhi, kon prõlla viil võro kiilt opata-i, omma nõun as'a pääle märk'mä nakkama. «Tegutsõmi jo uman kultuuriruumin ja aoluust tiiämi, et umal aol kaaluti, kas valli kiräkeeles põh'a- vai lõunaeesti kiil',» märk' Põlva keskkooli päälik Sarapuu Arvo. «Oppamisõ alostamisõs tulõ tetä aga vähämbält aasta-puul'tõist inne väega põh'alik küsitlüs».

    Ku huviliisi lövvüs, pidä Sarapuu võimaligus, et näütüses koolin üts' paralleel'klass' opp' võro kiilt, a tõnõ saa inämb majandusoppust. Latsi om jo erinevit. «Kah'os tundus niimuudu, et inämbüse latsõvanõmbidõ meelest om nii, et midä aristokraatligumb haridus, toda parõmb,» märk' tä. «Tahetas, et lats' opis Treffneri gümnaasiumin, olkõ sis vai kolmiga, vai vähämbält võimaligult pall'o inglüse kiilt.»

    «Ku kohustuslikku oppõkavva vähendedäs, sis om seo tävveste võimalik,» puuldas uma kodokandi keele-kultuuri oppamist ka Räpinä ütisgümnaasiumi direktri Raadla Rein. Prõlla om aga oppõkava latsilõ väega pingeline.

    Raadla Rein ütles ka tuud, et määne oppõkava koolilõ saa, nakkas pall'o sõltuma latsõvanõmbidõ saisukotussist. «Kooli hoolõkogol nakkas olõma pall'o suurõmb õigus ja vastutus oppõkava üle otsusta,» tiid tä.

    Põimukuu lõpun tutvustõt programm' «21. sajandi haridus» näge ette, et kohustusligu riikligu oppõkava mahtu vähendedäs koolõn 2007. aastas kooni poolõ võrra. Vabasjäänüide tunnõ asõmal saa naada oppama valikainit, mille üle otsustasõ kuul', hoolõkogo ja umavalitsus. Nii saa egä kuul' hindäle luvva uma näo ja rõhuta uma kandi umaperrä.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    JUHTKIRI
     
    Koolõlõ inämb umma näko!
     
    Vagivahtsõnõ haridus- ja tiidüsministeeriumi programm' «21. sajandi haridus» om peris põnnõv ja tävveste vahtsõt muudu: oppaja saava naada tegemä latsiga individuaalsõt tüüd ja riiklikku oppõkavva vähendedäs kogoni poolõ pääle.

    Tuu viimäne tähendäs, et kooli, latsõvanõmba ja umavalitsusõ saava pall'o inämb valli, midä ja ku pall'o latsilõ opata. Nigu Võromaa koolijuhtõ jutust vällä tulõ, omma nä valmis märk'mä tuud, et naada uman koolin inämb umakandi kiilt, kultuuri, ao- ja kodoluku oppama. Tuu om üts' võimalus, kuis kuuli umaperädsembäs muuta.

    Tuun mõttõn tasos kittä Haani-Ruusmäe põhikuuli, miä joba prõlla om tsihis võtnu arõnda latsi huvvi nii luudusõ ku esivanõmbidõ keele-kultuuri vasta. Ku lats' saa koolin oppi umma esivanõmbidõ kiilt, sis om tuu hää, ku lisas viil näütüses puutüüd, sis viil parõmb.

    Ku lats' mõist võro kiilt, sis om timä side vanõmbidõ inemiisi ja kodokandiga tugõvamb. Ku tä opp' näütüses palk'maia ragoma vai müüblit tegemä, sis om täl luutus tulõvigun õkva hindä kodokandin tüüd saia.

    Kõnõldas, et Eestin olõ-i mitte määnestki regionaalpoliitikat ja pääliin Talliin tegeles tuuga, kuis noorõmbit inemiisi (massumasjit!) maalt är liina meelütä. Nakka-i pääliin elon tugõma tuud, et noorõ iks päält kuulõ lõpõtamist umma kodokanti tagasi tulõssi. Tuud tüüd tulõ iks siin paiga pääl tetä.
    Vahtsõnõ haridusprogramm' pakk tuus võimalusõ, tulõ taast õnnõ kinni haarda. Ja olõ-i vaia nii väega pelädä mõnõ jao latsivanõmbidõ arvosaamist, et lats' piät op'ma Treffneri gümnaasiumin vai vähämbält häste pall'o inglüse kiilt. Olõ-i kõik' säändse. Et nuuri huvi ummi juuri vastu nõsõs nii siin Võromaal ku ka muial, tuud näütas tuugi, et Mulgimaal Lilli külän tetti valla edimäne mulgimiilne vabakuul' ja Villändi kultuurikoolist tulõva kõva rahvamuusigategijä.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Säänest kalla muialt saa-i!

    Kiränik Kauksi Ülle kitt üten Ilvesse Aapoga Räpinä latikat (Sirp)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!