Nummõr' 146
Vahtsõaastakuu 15. päiv 2008
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Jandal kilekottõga
  • Uudissõ
     
  • Uma Pido ots laulumiihi
  •  
  • Seo nätäl mängitäs Võromaa rituaalõ
  •  
  • Kultuurkapitali Põlva maakunna kultuuripärli-preemiä sai näütemängu «Jõujaam» seltskund.
  • Elo
     
  • Kuulsus Truija Volmarit ei murra
  •  
  • Liimetsa Heino – umast aost iin olnu Karula miis
  • Märgotus
     
  • Teküs talvõvaheaig
  •  
  • Otsari Silja: helkämine käü koorijuhi ja oppaja tüü mano!
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Jandal kilekottõga
     
    Nutovi Mirjam
      
     
    Poodi tüküse ostjilõ ülearvo pall’o kilekottõ päähä määrmä, a perän olõ-i näid kohegi panda. 
      
    Perädü jandal kõgõ taa prügü- ja pakimajandusõga om inemise üles härgütänü: kiäki julgu-i midägi inämb prügükasti panda, ütsigu vällä pantu pakikasti ajasõ egäl puul üle veere ja kiäki jovva-i näid tühäs viiä. Samal aol piät inemine poodih müüjät kiildmä, et ärku panku kaupa mitmõ kilekoti sisse. Mille?

    Vast om õgaüts poodih nännü, et kassah tükütäs kõkkõ eräle kilekoti sisse topma: piimäkraam, raamadu, majapidämiskeemiä, rõivakaup... Mink peräst om vaia kõik as’a eräle koti sisse toppi, ku nä niigi jo omma umaette paki seeh ja säält edesi pandas kõik kaup viil suuri kottõ sisse? Mille poodi noid kottõ päähä määrvä, et peräh inemine näist vallalõ saamisõga hädäh olõsi ja ilm asku täüs saasi?

    Nii ma kõlistigi Põlva ja Võro tarbijidõ ütistühe ja Selverihe, küsse perrä, mink peräst nä säänest janti tegevä.

    «Noo kauba, miä mi eräle kottõ sisse panõmi, omma validu kundõdõ suuvõ perrä,» veerütäs Selveri teenindüskvaliteedi juht Palmi Kristiina vastutusõ kundõdõ kaala. «Mi näütämi, et hoolimi tuust, kuis kundõ uma kaubaga kodo jõudva. Prügüpoliitiga saisukotusõ päält olõ-i mi viil nõvvu pidänü. Meil omma käümän läbikõnõlõmisõ, et pruukmistõ võtta suur biolagonõja kilekott. Tuu man jääs kilekoti hind iks samas.»

    «Mi poodin pandas veidemb kaupa eräle kilekoti sisse ku Selverin vai Säästumarketin,» kitt’ Võro tarbijidõ ütistü müügijuht Kessleri Leili. «Sääne asi om rohkõmb hääst tahtõst: peris sakõstõ omma neo koti likõ ja inemine või muu kauba är määri.»

    «Teenindüsstandardin om seo kirän, et kundõdõlõ tohe-i anda kergele mustassaajid vai määrvit asju ilma kilekotilda,» selet’ Põlva tarbijidõ ütistü söögikraami müügijuht Andersoni Kristo. Viil ütel’ tä, et piimäkraam, miä om katskidsõ koti seeh, või ka kassaboksi är tsurki.

    Ummõhtõ pei kõik kolm tähtsäs, et tuu om siski kundõ hindä otsus, kas tä taht ostõtut kaupa eräle kotti panda vai ei.

    Uma otsus tähendäs tuud, et ku ostja kilekottõ taha-i, piät tä kassapidäjäl kraami kotti pandmisõ är kiildmä: tuud kassapidäjä küsüs, kas sul säästu- vai partnerkaart om, kilekoti kotsilõ küsü-i joht.

    Küsümise pääle, ku pall’o sääne «kilekoti-häätegevüs» ütele poodilõ masma lätt, selle et kilekoti masva jo kah midägi, es mõista kiäki täpsit numbrit vällä tuvva.

    Inemine kassah tuu väiko kilekoti iist massa-i ja võigi nii vällä paistu, et olõt midägi ilma iist saanu. A õnnõs selet’ Andersoni Kristo tuu as’a är: «Kaudsõlõ mass jo nigunii ostja kõik kinni.»
     
    Midä poodijuhi arvasõ kilekottõ päähämäärmisest sõs, ku nä esi parajalõ poodih ostja omma?


    Kessleri Leili, Võro TÜ müügijuht:

    «Ma esi ei arva, et kõik kaup piät eräle kotin olõma, tuu tekütäs ju prükü. Ku poodin lämmästletist midägi osta, sis sääl pandas kah süük karbi sisse ja sis viil kotti kah –sääne asi om ülearvo. Saman om seo iks tuu jaos, et ku karp piäs vallalõ minemä, sis vähämbält tuu kotikõnõgi kaits midägi. Müüjäle om sääne kilekotimajandus raiskaminõ, tõõsõlt puult täüdämi mi ostja prügükoti – ma piä-i taad peris õigõs.

    Viil üts hädä: mink peräst olõ-i inemiisil inämb võimalik purkõ ja viinapudõlit kokkoostu viiä? Kas riigil ei olõsi kasuligumb säändsit purkõ ja pudõlit vahtsõst pruukmistõ võtta? Liina pääl omma kõik kotusõ naid purgi- ja pudõlikonteineriid täüs ja nuu ajasõ üle. Elo lätt viil peris huvitavas säändse poliitiga man.»


    Andersoni Kristo, Põlva TÜ müügijuht:

    «Ma näütüses tarvida kõik kilekoti är, mis ma poodist saa. Täämbä saa kõik pakõndi är ka anda. Ma arva, et klienditeenindüse saisukotusõ päält om illos, ku tuu tüü inemise iist är tetäs ja timä kaup eräle kottõ sisse pandas.»


    Palmi Kristiina, Selveri teenindüskvaliteedi juht:

    «Ma esi arva, et mitmit asjo om vaia kilekoti sisse panda. Ma olõ esi tunda saanu, et ku koskilt midägi vällä tsilgus ja as’a kotin unikun omma, saa-i näid ildampa pruuki. A muidoki massa-i kilekottõga liialõ minnä. Ma esi olõ kah õks säändse rohilidsõ mõttõviiega. Muidoki võisi noid väikeisi kilekottõ koton är pruuki.»

     
    Mis sa arvat? 
     
     
    Juhtkiri: Müüjä ja ostja, hoidkõ inämb luudust!
     
    Täämbädse leheluu jaos uurõ Nutovi Mirjam suuri puutõ käest, mille nä inemiisile ülearvo pall’o kilekottõ päähä määrvä. Poodi veerüdi vastutusõ kundõdõ kaala: inemise tahtvagi tuud.

    Saman om egän kassan kilekotitrull olõman ja ku inemine tõtõst taht, saa tä uma kraami kasvai kolmõ kilekoti sisse pakki. A ku taha-i, sõs piät nakkama kassapidäjät kiildmä. A inämbüs inemiisi omma viisaga ja taha-i tuud tetä, võtva innemb tuu ülearvodsõ kilekoti vasta.

    Ma usu-i tuud joht, et ku üts puut taa «kilekotitamisõ» är lõpõtas, sõs nakkasõ inemise seost poodist halvastõ arvama ja tõsõn poodin käümä. Taa om ull jutt.

    Poodiumanigu võisi hoobis midägi luudusõ hääs ette võtta ja tuud vällä kah reklaami, et omma luudusõ-sõbra. Rohilinõ mõttõviis om moodun ja vot seo võisi hoobis panda inemiisi poodist parõmbahe mõtlõma.

    Lõpõtusõs mõnõ ettepanõgi, kuis poodi saanu hinnäst rohilidsõmbas muuta: suur poodi kilekott võisi olla sama hinnaga mis paprõkott, sõs naatas inämb paprõkottõ ostma. Puuvilä jaos võisi vällä märki määndsegi kõrraligu väiku võrgu, midä saa mitmit kõrdo pruuki ja mille inemine saa puuti minnen üten võtta. Sammamuudu võisi ilosamba ja kimmämbä olla saladikarbi: süüt tüü man saladi är, mõsõt karbi är ja võtat järgmädsel pääväl jäl puuti üten.

    Harju Ülle

    Mis sa arvat?
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!