Nummõr' 147
Vahtsõaastakuu 29. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Midä tetä võõra piniga?
  • Uudissõ
     
  • Lõõdsa-mängjist tetäs joba tõist raamatut
  •  
  • 90 aastat Eesti vabariiki Võrol ja Põlvan
  •  
  • Vahtsõnõ inemine Võro tiatriateljeen
  •  
  • Uma Pido kõrraldaja uutva teid laulõ opma.
  • Elo
     
  • Vanal puul om uma nägo
  •  
  • Valgjärve vallast peri Pandi Valdo – miis nigu orkestri
  • Märgotus
     
  • Tsirgukeelist ja hindäs-jäämisest
  •  
  • Needo Ülo: noorõ nakkasõ Moostehe tagasi tulõma
  • Kirä
    Esimuudu
    Perämäne külg
     
     
    Midä tetä võõra piniga?
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
    Sääne pini meile tull´– umanik, mine perrä! Käsiku Ülle man om põra viil viis pinni, kiä ummi peremiihi uutva. 
      
    Midä tulõ tetä, ku su elämiste tulõ võõras pini ja ei mõtlõgi inämb är minnä? Edimäne kotus, kost säändsel juhul api saa, om uma vallavalitsus.

    Ütel hääl pääväl saisõ mi moro pääl võõras pini. Oll’ väega sõbõr, tükse tarrõ ja mi ketipini mano. Mi ketipini Polla es kannahta säänest asja, ai lõvva õkva võõralõ pinile külge ja pitsit’ nii, et pinikene naas’ tsipa tagajalgu limpama.

    A es lää võõras pini är ei suurõmba käest pessäsaamisõ ega inemiisi hurjutamisõ pääle. Visas’ aknõ ala pikäle ja oll’ viil hummogu kah sääl. Käve viil kõrra Polla man ja sai viilkõrd pessä. Pini oll’ jahipini muudu, inemiisi ja kodoeläjidega harinu. Arvada, et jahin är kaonu. Arvada otsitas tedä takan.

    Kõlisti valda. Sõmmõrpalo asõvallavanõmb Hollo Aare selet’, et pini saa viiä Võrolõ var’opaika, kas sõs säält pinipüüdjä perrä telli vai esi viiä. Vald om nõun pini viimise ja var’opaigan pidämise kinni masma.

    Et pini hüpäs’ hää meelega esi auto pääle, sõs veimi tä är. Sammamuudu tekk’ ka üts tõnõ pere mi küläst, kink mano kah ilda aigu üts pini tull’ ja taha es kah sukugi är minnä.

    Asõvallavanõmb Hollo Aare kõnõl’, et säänest pini-hätä tulõ iks ette, aastan tulõ kooni kümme pinni var’opaika viiä. Ku om väärt pini, lätt peremiis sinnä tedä otsma.

    Võro eläjide var’opaiga pernaanõ Käsiku Ülle selet’, et ku umanik pinile perrä tulõ, mass tä pini tuumisõ ja hoitmisõ (50 kruuni päiv) kulu esi kinni. Ku tulõ-i, sõs mass vald.

    Käsiku Ülle ütel’, et nä piät pinni hoitma 14 päivä, päält tuud või eläjäkese vahtsõlõ umanigulõ är anda. «Üttegi pinni meil är ei tapõta!» kinnüt’ tä ja ütel’, et pinnega olõ-i hätä, noid tahetas häste. Tuu iist kassõ taha-i joht kiäki.

    Mõnistõ vallavanõmb Lindebergi Tõnu ütel’, et timä vallan om pinnega veidü häti olnu. Vald om väiku, valla eläjätohtri Mõttusõ Arvo tiid suurt jako kodoeläjist näko piten ja om seoniaoni pinne peremehe iks üles löüdnü.

    Suurõ Räpinä valla juht Helmi Teet ütel’, et tankandin käü asi niimuudu, et ku om määnegi pini tulnu, sõs saa vald tuud kas valla lehen vai raadion kuuluta, küländ pall’o api om ka külävanõmbist. Seoniaoni olõ-i juhust olnu, et pini peremiist ei löütä. «Jahipinne juusk peris hulga är, näütüses norra põdrapinnel omgi sääne kommõ,» selet’ vallavanõmb. A noidõ umanigu omma joba teedä ja pini viiäs tagasi.

    A ku peris hulkja pini kimbutasõ, sõs om valla haldusspetsiälist iks Võrolt pinipüüdjä vällä kutsnu.

    Küsü pinne kotsilõ tel
    529 9558 (Käsiku Ülle)

    Mis sa arvat?
     
     
    JUHTKIRI: Lõõtspilli mängmine lätt muudu!
     
    Tundus, et lõõtspilli mängmine nakkas vanal Võromaal jälleki muudu minemä. Minevä pühäpäävä Põlvan tull’ oppusõlõ 20 inemist ja tuu om küländ suur nummõr.

    Noorõ omma saanu pilli oppi joba aastit, kas sis Villändi kultuuriakadeemiän vai perämädsel aol ka Võro muusikakooli man Võrol ja Haanin. Nüüt viil ka Põlvan ja Antslan. Ku peris noorõ õks mängi tahtva ja noid kah lövvüs, kiä taad pilli kullõlda ja taa perrä tandsi tahtva, jääs pillimäng pikäs aos Võromaalõ alalõ.

    Lõõtspillimäng om sääne kommõ, miä periselt är häönü ei olõki, õks om viil mõni vanõmb pillimiis, kink käest noorõ oppi saava.

    Sama lugu om võro keelega: vanõmba ja keskiälidse inemise omma taa kotost üten saanu, a täämbädsile latsilõ tulõ tuud erälde opada. Om hää, et latsõ ei piä taad kiilt opma õnnõ raamatist, a saava tuud tetä ka vanavanõmbidõ käest.

    Vanõmbil inemiisil, kiä midägi häste mõistva, kas sis ilosat vanaperälist kiilt, pillimängu vai näütüses söögitegemise kunsti, tulnu inämb tegeldä noidõ kunstõ latsõlatsilõ oppamisõga. Sis om Võromaa umma näko ka aastidõ peräst ja taast ei saa üts ikäv veeremaa üte Euruupa väikuriigi nukan.

    Rahmani Jan
     
    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!