Nummõr' 147
Vahtsõaastakuu 29. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Midä tetä võõra piniga?
  • Uudissõ
     
  • Lõõdsa-mängjist tetäs joba tõist raamatut
  •  
  • 90 aastat Eesti vabariiki Võrol ja Põlvan
  •  
  • Vahtsõnõ inemine Võro tiatriateljeen
  •  
  • Uma Pido kõrraldaja uutva teid laulõ opma.
  • Elo
     
  • Vanal puul om uma nägo
  •  
  • Valgjärve vallast peri Pandi Valdo – miis nigu orkestri
  • Märgotus
     
  • Tsirgukeelist ja hindäs-jäämisest
  •  
  • Needo Ülo: noorõ nakkasõ Moostehe tagasi tulõma
  • Kirä
    Esimuudu
    Perämäne külg
     
     
    Vanal puul om uma nägo
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
        
     
     
    Saaveli Tarmo asjo saa osta Võro ja Antsla käsitüüpoodist. Suvõl opõ Antsla latsõ Saaveli Tarmo man puutüüd. 
        
    Ku tiit vahtsõst lavvast asjo, sõs saava neo kõik ütesugudsõ ja tuu olõ-i sukugi põnnõv, löüd Vaabinast peri meistrimiis Saaveli Tarmo (44), kiä nikõrdas aoviidüsses vanast lavvast piigli- ja pildiraamõ, kelli, müüblit ja muud põnõvat.

    Tarmo käest saa teedä, et tan om suur vahe seen, kas vana laud om võet huunõ põh’a-vai lõunapuulsõst külest. Lõuna puul om päiv puumustri rohkõmb «sisse söönü», põh’apuulnõ laud om rohekamb. Tuu olõ-i nii hää ku lõunapoolinõ laud, a kõlbas kah.

    Matõrjaali om Tarmol hindä elämisest võtta, a tä korjas taad muialt kah. Löüd näütüses mõtsa vaihõlt mõnõ kokkosadanu lobotka. Vai sõs lahk mõni inemine vanna puukuuri vai küünü ja kink vana lavva hää meelega är. Tarmo tuu jäl tenotähes piigli vasta.

    Puutüüga tegeles Saaveli Tarmo perämädse viis-kuus aastakka. Turu löüdmine om küländ rassõ – Tarmo olõ-i suur laatu pääl käüjä miis, üte kõrra om Urvastõ urbanipäävä laadu pääl käünü. Võrolt ja Antslast käsitüüpoodist timä asju iks ostõtas, a päämidselt suvitsõl aol.

    Taa puutüüvärk om Tarmol rohkõmb nigu aoviidüs, muido om tä uma pikä elo joosul sada ammõtit pidänü: olnu ehitäjä, kokk, kaupmiis, keevitäjä, lukksepp, vällämaal tüüd tennü.

    Läts kuuli oppajas

    A kavva sa õks kargat üte tüü mant tõsõ mano nigu tsirgukõnõ ossa pääl? Tuuperäst võtt’ Saaveli Tarmo seost aastagast vasta kimmä ammõdi: timäst sai Võro keskliina gümnaasiumi tüüoppusõ oppaja.

    «Jupp aigu võtsõ huugu, kas minnä vai ei,» kõnõlõs Tarmo ja ütles, et vähämbält edimädse paar nädälit om koolin häste lännü ja vahtsõnõ miisoppaja võeti õkvalt häste vasta. «Inemiisi om egäsugutsit: mõni om arvutin kõva käsi, tõsõlõ miildüs jäl midägi ummi kässiga tetä,» hindas Saaveli Tarmo ummi vahtsit opilaisi. Hindä meelest saa tä latsiga peris häste läbi.

    «Ku inemine armastas umma tüüd, sõs tä oppas ka tuud häste,» kõnõlõs Tarmo kotsilõ Antsla kooli oppaja Rebäse Liivia, kiä kõrrald’ suvõl Tarmo man uma kooli latsilõ puutüüoppusõ: üte päävä MTÜ NogoKüla Teabe- ja Töötoad kunstilaagrist. Liivia ütles, et latsõ tei varna ja puujuurikist asjo, näile miildü väega taa oppus ja Tarmol õkvalt ollõv taad oppamisõ suunt.

    Et sõit om kallis, sõs eläs Tarmo neli päivä nädälin Võrol ja sõs sõit kodo. Pere lepüs: taa olõ-i vähämbält nigu vällämaal tüül käümine, et kõrra kuun näet.

    Tarmo meelest omgi Võromaal tüü löüdmisega päämine hädä, et tüü om külh, a sakõst kavvõl ja sõidat suurõ jao palgast maaha. Piät väega rehkendämä, kas sääne tüülkäümine iks är tasos. «Mul viil palgapäivä olnu ei olõ!» muhelõs tä.

    Jämme juurõ Vaabina kandin

    Sündünü ja koolin käünü om Tarmo Võro liinan, a et imäkodo Vaabinan oll’ latsõst pääle süämelähküne, sõs naas’ tä tan joba päält sõaväest tulõkit tassakõistõ tohkõndama.

    Parhilla eläski tä periselt maal üten naasõ Reiljani Airega – Antsla gümnaasiumi sekretär – ja katõ väiku latsõga (kuus ja puultõist aastakka vana). Naanõ om kah maalt peri ja pidä maaelost niisama pall’o nigu Tarmogi.

    «Maal om illus! Vabadust ja umaette olõkit om inämb,» hindas Tarmo, kink meelest olõ-i määnegi hädä maal ellä ja liinan tüül kävvü. «Suvõl om hää pallidõ jalguga umma murru piten kävvü!»

    Tarmo talo om 20 hektärri suur, nimi om Vahete: vanast oll’ seo vahepäälne talo.

    Tarmo om uman talon viiendät põlvõ peremiis. Nii timä imä- ku esäpuulnõ suguvõsa om Vaabina, Vana-Antsla ja Vahtsõ-Antsla kandin elänü vähämbält 300 aasta ümbre. Teedüst timä iinkäüjide kotsilõ om jo inne 1700. aastagat.

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!