Nummõr' 147
Vahtsõaastakuu 29. päiv 2008
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Midä tetä võõra piniga?
  • Uudissõ
     
  • Lõõdsa-mängjist tetäs joba tõist raamatut
  •  
  • 90 aastat Eesti vabariiki Võrol ja Põlvan
  •  
  • Vahtsõnõ inemine Võro tiatriateljeen
  •  
  • Uma Pido kõrraldaja uutva teid laulõ opma.
  • Elo
     
  • Vanal puul om uma nägo
  •  
  • Valgjärve vallast peri Pandi Valdo – miis nigu orkestri
  • Märgotus
     
  • Tsirgukeelist ja hindäs-jäämisest
  •  
  • Needo Ülo: noorõ nakkasõ Moostehe tagasi tulõma
  • Kirä
    Esimuudu
    Perämäne külg
     
     
    Valgjärve vallast peri Pandi Valdo – miis nigu orkestri
     
    Valpri Liina
     
     
    21. vahtsõaastakuu pääväl 1928 näkk´ Võromaal Valgjärve vallan ilmavalgust Pandi Valdo. Miis, kedä om 1999. aastagal loet saa 20. aastagasaa suurkuju sekkä. Pandi Valdo oll´ tuus aos joba är lännü: tä kuuli 48-aastadsõlt 30. hainakuu pääväl 1976 Talinan, kon oll´ uma tüüga Eesti raadiolõ ja televisioonilõ kuulsust kor´anu.

    Mul hindäl ei olõ Pandi Valdoga kokkuputmist olnu. Omma ummamuudu mälehtüse, mis timä mano juhatasõ.

    1963. aastal kuuli Pühäjärve sanatooriumin nal’alaulu, kon oll’ juttu pidupidämisest: «...käib ringi klaas või õllekapp...» A edesi tull’ nii: «Kuid siin on kuldaväärt režiim,/ei tohi nii, ei teisiti,/ei klaasiga, ei pritsiga,/ klistiiripritsiga...» Ma sai teedä, et aasta vai kats varramba oll’ taa laulu sõna üte tunnõdu laulu viie pääle tennü raadiomiis Pandi Valdo, kiä sis oll’ sanatooriumin olnu kopsõ tohtõrdaman.

    Viil liiku sääl Pandi kotsilõ jutt, kuis tä ummi sukkõ mõsk’. Tõmmas’ musta suka ütstõsõ pääle jalga ni ujosi Sõsarsaarini ja tagasi, käänd’ sukkõst vii vällä ja sääd’ puhma pääle kuioma... Noh, väega tunnõtuidõ inemiisiga käävä iks egäsugumadsõ luu üten.

    1965. aasta jõulu aigu oll’ raadion edimäne RAMETO saadõ. Tuust om väega põnõvalt pajatanu kiränik Saarõ Juhan uman raamatun «Valus naer».

    Raadiomängu reporteris oll’ Pandi Valdo. Oll’ ka suurõ tsõõri raadiomäng, kon kullõja sai vastada. Kirju saadõti nii pall’o, et Talina pääpostkontorihe pidi suurõ veomassina saatma kirju är tuuma.

    Ma võti kah tuust mängust Tossu Tilda nime all ossa. Tuust aost om mul alalõ vapitsirk Jaagupi pildiga tenokaart. RAMETO – raadio meelelahutussaatidõ toimõndus – nime mõtõl’ vällä Pandi Valdo. Vapitsirgu tsehkend’ Hiibusõ Hugo. Tä om tsehkendänü ka Pandi pildi (taasama pilt seo luu man), tuu om raamatun «Valus naer». Aasta nummõr pildi all om 1975...

    Tuu päiv 1976. aasta hainakuu lõpun om täämbädseni meelen. Ollimi Vilja uulitsan vahtsõ kortina saanu. Müüblit oll’ veidü, must-valgõ televiisor saisõ nukan.

    «Aktuaalnõ kaamõra» nakas’ pääle. Metronoom tiksõ pikält, a saadõt es tulõ. Jäimi uutma. Ja sis tull’ tiidäandminõ Pandi Valdo minekist... Oll’ sääne tunnõ, et väega uma inemine om koolnu. Ma arva, et niimuudu mõtõldi väega pall’odõn Eestimaa perrin.

    Pandi Valdo om kirotanu näütemänge, käsikirju filmele, kuuldõmänge, estraadikavvu. Ja tennü saatit, saatit, saatit... Kiä jõvvas kõkkõ üles lukõ. Ütest ei päse kuigimuudu müüdä: telesaatõsari «Täna 25 aastat tagasi» uma 313 saatõga. Pääle nakas’ tuu 30. lehekuul 1966 ja lõppi 3. süküskuul 1970.

    Kitsa nõuka ao seen püüdse Pant näüdädä Tõist maailmasõta vahtsõ nuka alt. Ma mõtlõ, et Pandil olõs taastsamast ütest saatõsar’ast küländ olnu, et hindäst jälg rahva meelenpidämiste jättä.

    Miis nigu orkestri – nuu sõna läävä Pandi kotsilõ õkva täppi. Miis, kiä läbimõtlõmalda midägi es ütle. Ja iks paistu timä ütlemiisist nalja ka läbi. Näütüses kasvai taasama Pandi vastus sõbrulõ, ku nuu tälle vahel viinavõtmisõ peräst sõnnu pääle loi. Pant ütel’: «Jätad päeva vahele, rahvas paneb tähele.» Es olõ timägi siibuga engli. A ku mõtõlda aokiränigu rassõ tüü ja tõnõkõrd väegagi mõro leevä pääle...

    Ku pääle «Täna 25 aastat tagasi» Panti kiteti ku sõaaokiränikku, ütel’ tä esi, et sõast pall’o rohkõmb miildüse tälle laulupido ja lihtsä inemise. Ja toda oll’ nätä ja tunda kah, ku kuulsa raadio- ja telemehe 80. sünnüaastapääväl näüdäti televiisorin juppõ timä umaaigsist saatist. Ka lihtsä ja inemline mõos üte õigõ aokiränigu käen suurõlt.

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!