Nummõr' 147
Vahtsõaastakuu 29. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Midä tetä võõra piniga?
  • Uudissõ
     
  • Lõõdsa-mängjist tetäs joba tõist raamatut
  •  
  • 90 aastat Eesti vabariiki Võrol ja Põlvan
  •  
  • Vahtsõnõ inemine Võro tiatriateljeen
  •  
  • Uma Pido kõrraldaja uutva teid laulõ opma.
  • Elo
     
  • Vanal puul om uma nägo
  •  
  • Valgjärve vallast peri Pandi Valdo – miis nigu orkestri
  • Märgotus
     
  • Tsirgukeelist ja hindäs-jäämisest
  •  
  • Needo Ülo: noorõ nakkasõ Moostehe tagasi tulõma
  • Kirä
    Esimuudu
    Perämäne külg
     
     
    Needo Ülo: noorõ nakkasõ Moostehe tagasi tulõma
      
     
    Needo Ülo vidämisel om Mooste mõisa joba peris ilosas saanu. 
      
    Ku Mooste vallavanõmb Needo Ülo (57) umal aol Tipi-koolin tüüstüs- ja tsiviilehitüse inseneris opsõ, mõista es tä joht arvada, et saa 2007. aastaga kultuurkapitali Põlva maakunna preemiä ja suurõn päävälehen kirotõdas, et tä oll’ tuu aastak üts kolmõst maakunna kõgõ tublimbast inemisest. Pia 12 aastakka valda juhtnu Needo käen as’a edenese – Mooste mõisa lätt egä pääväga ilosambas, tõmbas mugu kultuuritegejit ja ettevõtmiisi mano, noorõ tahtva kodokanti tagasi ja vallavanõmba veetül külätiatril om kah hää minek.

    Kuis sa Moostehe sait, Needo-nimelidse omma jo hoobis säält Lasva kandist peri?

    Õigõhe omma Needo peri Piusalt Vahtsõliina poolõ minnä. 1710. oll’ tah Pas’ka Vanka, mu vana-vana (jne) vanaesä.

    Ma esi tulli pääle tipikuuli Põlvalõ, olli EPT-h. Sõs tull’ naasõvõtmisõ iso, sääl oll’ ütiselämise tarõ õnnõ elämises ja oll’ vaia suurõmbat kortõrit. Moosteh pakuti õkvalt parõmbat tüüd, kortõrit kah, ja tulligi Mooste näüdüssovhoosi pääehitäjäs. Tulõvaasta saa 30 aastat Moosteh oltu – pia puul elost.

    Kuis vallavanõmbas sait?

    Edimädses vallavanõmbas oll’ Variku Elmar, vana Mooste sovhoosi juht. Läts’ pensionilõ, tull’ väiku vaakum, es olõ kedägi panda. Volikogoh es lää ütski kandidaat läbi ja mullõ kõnõldi, et olõ no sõs esi aotlidsõlt aastagi är, külh sõs mõtlõmi. Läts’ nii, nigu aotliisi asjuga õks...

    Illos suur Mooste mõisa om pia kõrda saanu. Kuis olõt nii suurõ as’aga toimõ tulnu?

    Ega taa kõrrah viil ei olõ. Jääs pääle minno kah viil tegemist! Umal aol lõpõt’ sovhoos pankrotiga ja inämbüs mõisa maiu müüdi suumlaisilõ är. Suumlasõ kümme aastat midägi es tii ja mõisa maja naksi kokko sadama – katussõ olli läbi. Inemise pagõsi kah kõik mõisast är.

    Süä naas’ valtama: nii illos mõisa Moosteh, kas tuu piät lagonõma? Pikä kauplõmisõ pääle olli suumlasõ nõuh huunõ vallalõ tagasi müümä. Et tetti ka Eesti mõisakuulõ ütisüs, kuulõ naati kõrda tegemä, tull’gi huvi mõisa kõrdategemise vasta.

    Olõ esi kah Vinne aol opnu, sõs oll’ päämine, et vana maaha tougada ja vahtsõnõ hoonõ kipõlt pääle. Ku näi, kuis vannu huunit kõrda tettü om, tull’ huvi ja olõmi tah kah jo kolm aastat restauriirmise koolituisi tennü.

    Ku mõisa päämaja, kuul, sai är tettüs, sõs tull’ usk, et taad asja saa aia külh. Tõnõ hää asi oll’, ku mõisahuuv sai tüüle ja sinnä tuu linakoda. Sai valitsõjamajja üte koolioppaja elämä: timä oll’ edimäne inemine, kes mõisahe tagasi tull’. Et Euroopa kah säändsit asju tugõ, vast õnnistus mõisa inämb-vähämb valmis tetä, et maja är pästetüs ja elo sisse saasi.

    Olõt kõva kultuuritugõja: omma linapäävä, tõist aastakka tulõ keväjä Põlva folgipido Moosten.

    Esi kah olõt mõnõ aastakümne laulnu ja näütemängu tennü, sõs saat vähämbält kultuuriinemiisist arvo. Ku valitsõjamajalõ sai katus pääle, trehväs’ nii, et Müürsepä Evelin tull’ küsümä, kas ei olõ ruumi, kohe kunstnigõlõ külälisstuudiot tetä. Sai antus. Ku mõisa saal sai valmis, oll’ vaia tah kontsõrtõ tetä. Ku suurõlõ hobõsõtallilõ sai katus pääle, sõs tekkügi mõtõ ja Põlva folgitegejä esi tundsõ kah huvvi taad festivalli Moosteh tetä.

    Kõnõlõ külätiatrist Virvendus, midä kah jovvat vitä.

    Moosteh ja Rasinal omma joba vanast olnu kõva tiatritegejä. Vinne aol jäi määnegi vahe sisse, nüüt saa jäl 27 aastat Mooste tiatrit. Asja võtt iist hingelt kultuuritegeläne Pilvistu Karl. Karla käve kõigi käest uur’mah, et kas nä näütetsõõri tulõva. Nii tä minno kah sinnä kutsõ. Tollõst aost olõ sääl olnu ja lõpu poolõ olõ esi kah väikeist viisi as’amiis olnu.

    Pikkä aigo kirot’ Osila Virve meile näütemänge. Ku etendüs oll’, sõs tull’ siiä, vahtsõnõ näütemäng üteh. Tä meid kõiki tund’ ja vast oll’ täl joba kirotamisõ aigu silmi iih, kes kedä mäng. Parhilla mängimi Kitzbergi «Kosjasõitu», tah om mul lihtsä osa – vallavanõmb Volmer Vomm.

    Bändimiis olõt kah. Ku kutsutas, kas esinemä läät?

    Ma pillimiis ei olõ, a olõ ansamblih Julgur laulnu ja suurt trummi löönü. Pia 20 aastat tagasi sai sovhoosi aigu naisipääväs tettü kolm luku naisilõ. Sis tull’ järgmäne naisipäiv ja...

    Jõvvat tetä ka Põlva kandi ütte popimbat rahvasporti, orienteerumist.

    Vaim om kõikaig olnu sääne, et paigal ei püsü. Ku Tipi-koolih olli, sai matkamah naatus käümä,Vinnemaad piteh. Tassakõistõ orienteerumah kah. Põlva om suur orienteerumisõ Meka, saa-i kõrvalõ jäiä. Maakunna karikavõistluisil om egä aasta väiku pinge: kats viimäst aastat olõ kariga saanu, muido olli nigu Keres – kõikaig tõnõ.

    Kas pere ja kodo jaos kah seo kõgõ mant aigu jääs?

    Tuu om kah üts hädä jah... Vahepääl näet naist jah hummogu, ku tüüle läät, ja ku õdagu kodo läät, sõs maka joba. Umal aol sai õks latsiga matkamah käütüs.

    Kas vallarahvas käü su man kaibaman, et elo om rassõ?
    No iks! No omgi jo! (muhelõs). Halvu asju piät vähämbält pruuvma praavita. Luutust and tuu, et paistus, et mõni nuur nakkas jäl tsõõriga tagasi tulõma. Kõik ei jõvva Tal’nahe kortõrri osta ja 30-40 aastat lainu massa.

    Kultuuri-, mõisa- ja külävärk andva inemisele usku, et maal saa kah ellä. Et Moosteh tetäs midägi muud kah pääle tüü ja om illos kotus. Üts mu uma lats mõtlõs Moostehe sügüsest koolioppajas tulla.

    Küsse Harju Ülle

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!