Nummõr' 149
Küündlekuu 26. päiv 2008
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Vana Võromaa sildi pandas vällä
  • Uudissõ
     
  • Võro tiatriateljee sai avvuhinna
  •  
  • Mehe, tulkõ tõsõlõ laulupääväle!
  •  
  • Nätäl aigu kirota «Mino Võromaalõ»!
  •  
  • Kaika suvõülikuul tulõ Kaikal
  •  
  • «Uma pido» kodoleht Internetin
  • Elo
     
  • Vabahussõda võrokõisi mälehtüisin: 3 juttu
  •  
  • Et latsõ saassi tundma umma Eestimaad...
  • Märgotus
     
  • Vesi sisse, tsolk vällä!
  •  
  • Kõivu Madis: pääasi, et inemise umavaihõl kõnõlõsi!
  • Kirä
    Vällämaalt
    Perämäne külg
     
     
    Vana Võromaa sildi pandas vällä
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
      
    Lehekuun pandas suurõmbidõ teie pääle vällä vana Võromaa piirisildi, otsusti vana Võromaa valla ja Võro selts VKKF. Sildi omma pruuni värmi, pääle om kirotõt «Vana Võromaa».

    «Et vana Võromaa piiri ja ka kihlkunnapiiri võisi är märki, tuust om kõnõldu ju vähämbält kümme aastat,» seletäs ettevõtmisõ üts vidäjä, Võro seldsi juhatusõ liigõ Kama Kaido. «Ku mulgi minevä sügüse Mulgimaa sildi vällä panni, sis naksi häpe. Et mulkel omma sildi, setodõl omma, a vaihõpääl om sääne tühi kotus, kon umma aoluku ja kultuuriruumi tähtsäs ei peetä.»

    Kama kõnõlõs, et sõs sai asi ette võetus: kaeti är, määndside teie pääle ja ku pall’o silte vaia lääsi. Egä külätii pääle silti panda-i, a suurõmbidõ teie pääle külh, kokko 25 silti.

    Inne «Umma pito» (31.05) piässi sildi üllen olõma. Ütskõik kost puult külälise pidolõ sõitva, om näil hää nätä, kost võro keele kõnõlõjidõ maa pääle nakkas.

    Silte pidolinõ vallategemine tulõ 13. piimäkuu pääväl (13.06) Võro-Tarto tii pääl Savõrna lähiksel, tulla om lubanu ka president Toomas Hendrik Ilves.

    15 valda puult, kats vasta

    «Silte välläpandminõ pututas nellä maakunda – Valga, Võru, Põlva ja Tartu – ja 17 valda,» seletäs Kama Kaido.

    Tä ütel’, et ettevõtminõ kuunkõlastõdi tiidevalitsusõ ja suurõtiiammõtiga ja kõnõldi läbi näide valduga, kink maa pääle sildi tulõva. «17 vallast es saa mi õnnõ Põlva ja Kõllõstõ vallaga kaubalõ. Tõsõ, Tarto maakunna Meeksi vallast kooni Valga maakunna Taheva ja Karula vallani omma as’aga peri, ütsjagu valdu ja tiidevalitsus tugõva ettevõtmist ka rahaga.»

    «Kõgõpäält arvsimi, et või tulla segähüst: Tarto puult tullõn tulõ kõgõpäält Põlvamaa silt ja sis varsti seo Võromaa uma, a et sildi saava pruuni värvi, mis näütäse kultuuriväärtüst, sis mõtlimi, et mis sääl sis iks, teemi är,» seletäs Valgjärve vallavanõmb Kõivu Kaido uma valla otsust sildiprojektiga üten minnä. «Olõmi jo suurõtii veeren kah, kurb olõs olnu, ku mi olõssi kõrvalõ jäänü.»

    A Kõllõstõ vald otsust’, et nimä vana Võromaa silte kõrraga viil vällä ei panõ. Vallavanõmb Seeme Andrus ütel’, et sääne otsus tetti õkva tuu hirmu peräst, et siltest või segähüst tulla. «Meil lätt tuu piir jo vallast risti läbi kah, ujja piten,» seletäs tä.

    «A ku muialõ sildi är pantas, sõs kaemi, kas segähüst tulõ vai ei, ja või-olla mõnõ ao peräst otsutas mi volikogo ümbre,» pidä Seeme võimaligus, et kunagi iks ka Kõllõstõ valda vana Võromaa piirisildi üles pandas.

    Kama Kaido seletäs, et sildi pääle omgi kirotõt «Vana Võromaa» selle, et määnestki segähüst es tulnu: Mulgimaa ja Setomaa sildi saa-i kuigi segi minnä ütegi seoaigsõ maakunnaga. A lisas vanalõ Võromaalõ om olõman ka põraaignõ Võro maakund, tuu om õnnõ üts jago vanast Võromaast ja lisas toolõ üts jago vanast Setomaast.

    «Määnestki haldusreformi mi näide siltega ei tii,» ütles Kama. «Maakunnapiiri omma eräle asja, mi mõtõ om tetä õnnõ kultuurikuuntüüd tervel vanal Võromaal. Tuuperäst omgi vana Võromaa silt pruuni põh’a pääl nigu kõik aoluu-, kultuuri- ja luuduskaitsõväärtüisi sildi.»

    Mulke ja setodõ kuuntüü om parõmb

    «Mulkel ja setodõl om seoniaoni üle maakunnapiire kultuurikuuntüü parõmbalõ käümä lännü,» hindas Kama Kaido. «Üten tüütäse mulgi valla nii Villändi ku Valga maakunnan, seto valla nii Võro ku Põlva maakunnan. Võrokõisil om seo sildiprojekt edimäne sääne ütine ettevõtminõ, ku umavalitsusõ tegevä üle maakunnapiire kultuurikuuntüüd. Tuu, et vana kultuuripiiri är märgitäs, ei võta kelleltki tükkü külest är, a and hoobis lisaväärtüse manu.»

    Ka kihlkunnapiiri võisi är märki

    Kihlkunnapiire tähüstämise kotsilõ ütles Kama, et tuu as’a ajamisõ man olõsi tähtsä paigapääline iistvõtminõ.

    «Tuu om küländ suur ettevõtminõ ja Võro selts ütsindä ei jõvva kõrraga kõgõlõ vanalõ Võromaalõ kihlkunnasilte üles panda,» märk tä. «Ku lövvüs sääne seltskund, kes taht uma kihlkunnasildi üles panda, sis Võro seldsi puult tulõ as’alõ tukõ ja api: avitami täpsüstä, kon õigõ piiri omma ja muid küsümüisi lahõnda.»

    Kama kõnõlõs, et kihlkunnapiire tähüstämisest om kõnõld ka muial Eestin ja või-olla tuu asi lätt kunagi hoobis suurõmbalt käümä.

     
    Juhtkiri: Kultuuripiire tiidmine avitas umma löüdä ja kokko hoita!
     
    Mõnõ nädäli iist kirot’ Soosaarõ Enn Postimehen, et Eestin tulõs är tähüstä kihlkundõ piiri. Tuu om väega õigõ jutt – aoluulidsõ kihlkunna omma inemiisi jaos tähtsä täämbädse pääväni.

    Vanal Võromaal om katõssa kihlkunda. Egänüten om tsipa esimuudu kultuur ja kiil. Ütest kihlkunnast peri inemise saava hinnäst ütekandi inemiisis pitä.

    Perämädsel aol om kül tettü kihlkunnapäivi, a nuu omma jäänü inämbüisi õnnõ rahvatandsu tandsmisõs. A asi, miä andnu ütele hulgalõ inemiisist midägi tõsitsõlõ mano, olnu kõvõmb läbikäümine. Kihlkund om parra suurusõga maa-ala, kost saanu kokko parra hulga kultuuri-, äri- ja muid tegijit. Ja ku nuu tegijä umavaihõl inämb läbi käünü, arotanu ja tõõnõtõõsõ käest opnu, andnu sääne asi noilõ tegijile jõudu ja kimmüst.

    Et sääne läbikäümine saanu parõmbalõ tegünedä, tulnu luudusõn piiri siltega maaha märki. Et olnu täpsehe teedä, kon lõpõs üts ja alostas tõõnõ kultuuripiirkund.

    Seo kevväi pandas aoluulidsõ Võromaa kihlkundõ välimiidsi piire pääl suurõmbilõ teile vällä «Vana Võromaa» sildi. Olnu muidogi hää, ku vällä saanu ka kihlkunnasildi, a tuu nõud suurõmbat jõudu. Ja kihlkundõ rahvidõ kimmäst tahtmist.

    A ku tuu tahtminõ om olõman, sis tulnu asi kätte võtta ja är tetä. Mul olnu väega hää miil, ku as’a tennü valla näütüses Urvastõ kihlkund. Neli valda, kiä Urvastõ maiõ pääl täämbä majandasõ, võinu tuu as’a ette võtta külh. Et saanu är tett midägi säänest, mille pääle uma kihlkunna rahvas saanu uhkõ olla ja tõsõ tahtnu perrä tulla.

    Rahmani Jan

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!