Nummõr' 150
Paastukuu 11. päiv 2008
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Küläpillimehe Oravil
  • Uudissõ
     
  • Sünnüpäivi ei olõ – tävveste mõttõlda leht!
  •  
  • Oodõtas esitettüisi umakeelitsit laulõ
  •  
  • 8. näütemängu-päiv Puigal
  •  
  • Adamsoni-luulõvõistlus
  • Elo
     
  • Kimmäs tiatritükk
  •  
  • Vahtsõ ao pottsepp tege vahtsõt muudu ahjõ
  • Märgotus
     
  • Talurahva-tarkus ja eelektri
  •  
  • Kurvitsa Alo: Vahtsõliina vanaimä and’ mullõ väega pall’o
  • Innembi
    Perämäne külg
     
     
    Küläpillimehe Oravil
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
    Küläpillimehe (ja üts naanõ) Oravil küläpillimiihi pääväl ütenkuun g-duuri lukõ mängmän. 
      
    Õkva naisipääväl, 8. urbõkuu pääväl tulli vana Võromaa küläpillimehe joba tõist aastat Orava kultuurimajja kokko umma mängukunsti näütämä ja tõisi kullõma.

    «Pillimehe olli rõõmsamiilse ja lasi hinnäst vabas, selle et kõik olõmi jo ütesugudsõ – küläpillimehe,» kitt’ kõrda lännüt pito üts küläpillimiihi päävä kõrraldaja ja õdagujuht Tartese Heino.

    Seokõrdnõ küläpillimiihi päiv oll’ vägevämb ku mineväaasta: mänge 15 pillimiist ja kultuurimaja saal oll’ puupistü rahvast täüs.

    Kutsut oll’ päämidselt lõõdsamängjit, a umma mängi mõistmist näütsi ka mitmõ tõsõ pilli mängjä.

    «Kõik pillimehe lubasi järgmäne aasta kimmäle jäl Oravilõ mängmä tulla,» ütel’ Tartese Heino.

    «Edimäne kõrd saa-õs tulla, sälg valut’ ja käsi kah es taha häste mängi, a timahava iks tulli,» kõnõl’ 73-aastanõ Võro miis Ruusamäe Elmar, kiä naas’ lõõdsapilli mängmä joba poiskõsõst pääst. «Seo oll’ väega illos pido, ilosa pilliluu olli ja hulga rahvast. Väega häste võeti meid vasta.»

    Ruusamäe ütel’, et täl om hää miil tuust, et nuuri lõõdsamängjit om mano tulnu. «Tarõ päält omma pilli vällä otsidu, miä hellü kah tii-i, ma olõ ka säändsile pillele helü sisse säädnü,» sellet’ tä.

    Vanameistre tõmbas esi 1914. aastaga Teppo lõõtsa ja tedä saa egä aasta nätä-kuulda Võro lõõdsapäivil.

    Mille pillimiihi päiv õkvalt naisipäävä peeti: Tartese Heino ütel’, et lihtsähe trehväs’ niimuudu.

    A tuu passõ häste: üteliisi sai tutvilõ naisilõ õnnõ suuvi, innekõkkõ Orava kultuurimaja juhatajalõ Pähnä Küllile, kiä mineväaasta vällä pakk’, et pillimehe võisi umma pito Oravil pitä.

    «Kunagi peeti pillimiihi päivä Moosten, a sõs es taha kultuurimaja tuud inämb kõrralda,» sellet’ Tartese Heino. «A pillimängu traditsiooni tohe-i laskõ är häödä ja tuuperäst om mul maru hää miil, et Külli taad asja iist võtt.»

    Ku kõik pillimehe saiva är mängi, naas’ tandsuõdak, tandsus mänge kapell Heino Tartes ja Sõbrad ja Ubina Juhan üten pundiga Tuulelõõtsutajad.

    Pito peeti üüse poolõ katõni vällä.

     
    JUHTKIRI
     
    Inemiisiga piät rehkendämä
     
    Uma Lehe toimõndus om nõun suurõ jao Võromaa inemiisi arvamisõga, et isikuandmidõ kaitsõ säädüs ei piässi kiildmä inemiisi sünnü- ja surmapäivi vallalehen är trükmäst.

    Inemise küsüse, et mille tegeles Eesti riik säändside ullõ säädüisi vällämärkmisega, ku olõsi vaia pall’o hullõmbit häti klaari? Segähüst ja halvamiilt om säädüs pall’o tennü: naabrinaanõ süändü är, et juubõl oll’, a naabri es tii vällägi. Tutvil sündü lats, a saaki-õs kõnõlda, et kellega ütel pääväl, mis tähtkujost om jne. Samal aol või teedüst lehte panda, ku inemise käest küssü ja tä tuuga nõun om.

    A nigu kõnõli mi kandi vallalehti toimõndaja, omma nä saanu innegi toimõ: ku iks inemine es taha, et timä sünnüpäivä lehte pandas, ütel’ tä tuud ja tuuga rehkendedi. A kümnide sünnüpäävälatsi käest kirälikku nõunolõkit jõvva-i joht ütski vallaammõtnik küssü.

    A inemise võisi umalõ vallavalitsusõlõ teedä anda, midä nä seost kõgõst arvasõ: vast avitas tuu vallal määndsegi hää plaani vällä märki, kuis rehkendä inemiisi suuvõga ja samal aol mitte säädüse peräst hättä jäiä.

    Harju Ülle

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!