Nummõr' 60
Mihklikuu 28. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Osa viläst jääs põllu pääle
  •  
  • 10 aastakka Estoniast
  •  
  • Luud ussõ iin and kavvõst märku: mine tagasi!
  • Elo
     
  • Teppo pill - latsõpõlvõ unistus
  •  
  • Tervüseviga sekä-i tüütegemist
  • Märgotus
     
  • Peegli Henno: Võrumaal om uma nägu viil olõman!
  •  
  • Kas võro kiil'om valmis?
  • Aholämmi
    Kirä
    Kagahii
    Perämäne külg
     
     
     
    Osa viläst jääs põllu pääle
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
    Põllumehe omma murrõn, et timahava sügüse om külh hää viläsaak', a mitmit hektärit villä jääs põllu pääle ja om arvada, et mõnõl puul saa-i süküskündi tetä.
       
     «20 hektärri villä om viil võtta, ei tiiä, vas't viil midägi saa, a kolm-neli hektärri omma kimmäle säändse, et sinnä inämb massinidõga pääle ei saa,» märk' Kuuba talo peremiis' Kongo Mati Kanepi vallast Soodomalt minevä nädäli lõpun. Kokko om täl 226 hektärri
    . «Normaalnõ inemine säändse ilmaga põllu pääle ei lähä!» ütel' Uma Lehe abitoimõndaja Saarõ Evar, ku pruuvsõ minevä nädäli lõpun pilditegemise jaos ütte nurmõotsa kündä. nurmi, võtmada om viil ka üle 60 hektäri rapsi.

    «Saagil olõ-i timahava väega vika, 2–2,5 tonni hektäri päält, a ku tuud inämb kätte
    ei saa, sis tulõ keskmäne iks madalamb,» seletäs Kongo Mati. «A mis viil murrõs om – maa om nii likõ, et om pelädä, et mitmõl puul jääs süküskünd tegemäldä. Tuu tuu keväjä pall'o murõt mano.»

    «Külh kiäki taa vilä iks ärä võtt: kas ma esi, vihm, külm vai lumi!» märk' Punni talo peremiis' Looga Taivo Räpinä vallast Raadama küläst, kiä om kah vilävõtmisõga hädän – 400 hektärist om võtmalda ligi 100. «Tuu saagiga, miä kätte sai, võisõ rahul olla,» märk' Taivo, «es'ki väega hää saak' om.»

    Taivo sõnno perrä oll' timahavanõ vilävõtt tunnõ pas'minõ nigu minevaastagi. «Ütel pääväl oodi õdagu kuvvõni, sis sai kolm tunni võtta,» seletäs tä. «Timahava saa-as üü läbi võetus, a üüse katõni külh. A minevaasta oll' ka säändsit kõrdu, ku ilda õdagu alosti ja võti villä hummoguni vällä.»

    Vähämbil läts' parõmbidõ

    Uma Lehe abitoimõndajal Saarõ Evaril om kõik' 45 hektärri villä koristõt, a talivillä saa-i tä külvä. «Puhit seemen' uut käru pääl, väetüs om tõsõ käru pääl, a nurmõ pääle ei päse,» om tä murrõn.

    «Vilävõtminõ läts' õnnõligult, joba kats' nädälit tagasi sai är,» kõnõlõs Holl'a talo peremiis' Liiberti Vahur Urvastõ vallast Lümätü küläst. Täl oll' ka õnnõ 12 hektärri võtta, puul' kesvä, puul' kaara.

    Saak' ollõv Vahuri sõnno perrä es'ki parõmb ku minevaasta. Hää tullõv ka rapsisaak', tuud om täl 35 hektärri. «Kurta ei saa, esiküsümüs, kuis taa võetus saa,» märk' Vahur. «Võtmisõni om paar' nädälit aigu, a lubatas, et või es'ki lummõ tulla!»

    Hääd rapsisaaki, nii kattõ tonni hektärilt, luut ka Kriguli talo peremiis' Parvõ Rein Varstu vallast Matsilt. Nädäli lõpul alost' tä 30 hektäri rapsi võtmist.

    «Ka väiksil om olukõrd iks hull,» löüd aga Kõivu talo peremiis' Kõomägi Ants Taheva vallast Kalliküläst. Timäl oll' külh õnnõ 15 hektärri vilä all, a mõnõ kotussõ olli tuu iist nii pehme, et lasõ-õs sukugi korista.

    «Ühistül om kah 100 hektärri nissu võtta ja raps' kah viil...» om Ants peris murrõn. «Esi tahtsõ tetä viil 15 hektärri talivillä mano, randaalsõ ja kõik', a mis sa tiit, ku kesk nurmõ vaos traktor' kummi veereni sisse!»

    Et Ants kasvatas ka 20 lihalehmä, sis tä peris masõndusõn ei olõ – haina ja sillo sai tä timahava peris häste tetä.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    JUHTKIRI
     
    Ku võtas kaaramootori?
     
    Oodõtust vihmadsõmb süküskuu om ka Võromaa põllumiihi elo rassõs tennü, õigõdõ kõgõ Eesti põllutüü Harjumaa suvidsõ uputusõ näolidsõs käändnü. Nigu edimäne Euroliidu suvi lõppi suurõ hainapalotamisõga, nii lõpõs edimäne süküs nüüd pesmädäjäänü vilänurmiga. Tulõ vällä niisamatõ nigu viiekümne edimädsel aastagal: plaanitas pikkä kargamist vahtsõ majandamistüübi poolõ, a Taivaesä pand jala ette.

    Nüüd saa vas't mõnõlõ ka selges, et suur'põllundus olõ-i egän olokõrran väikesest kasulikumb. Ku sõidat mitu miljonni masnu kombainiga viis'tõisku kilomiitret kavvõda nurmõ pääle ja vihm tüü är sekä, om rahalinõ kah'o küländki suur'. Tulõst, viist ja piimäkombinaadi laborist läbi käünü väiku talo peremiis' pess uma vana Fergussoniga vihmahuugõ vaihõlt vilä är ja ei saa nigu arvugi, mis luudusõnnõtusõst tõsõ kõnõlõsõ. Timäle jääse miilde hoobis nuu õnnõtusõaasta, ku Fergussonil käügikast' raksat' vai silolõikajal mõni kallis jupp' üles ütel'.

    Naftapuudus üle ilma nakkas nüüd joba egält puult kätte paistuma. Põllumehe luutva, et ku naftamootori rapsiõliga käümä har'otadas, lätt näide elo õkva kõvastõ parõmbas ja tullõv aig saa kimmämb.

    Pellädä om, et nii sõski ei lää. Õli, midä naftaherrä lihtsäle maa seest ja merepõh'ast vällä pumpasõ, kasus maa pääl aigupiten ja iks niivõrra, ku Taivaesä päivä and. Meile and tä veidemb ku Ukrainalõ vai Saksamaalõ.

    Tuuperäst, et raps' om meil vahtsõnõ kultuur', om täl veidemb haiguisi ja satikit sällän ja kasvataminõ tulõ odavamb. A midä rohkõmb tedä külvikõrran om, tuud veidemb jääs rahha suurõst mürgütämisest ja väetämisest üle. Ja ku tulõ sääne süküs nigu nüüd, piät talomiis' iks pangaherrä pallõma minemä, et tuu rapsidiisli ostmisõs rahha annassi. Ku võtas sõski kõrraga kaaramootori?
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Ilma võro keelelda mu meelest võro kultuuri inämb olõ-i.

    Kirämiis' Kaplinski Jaan võro keelest ja kultuurist (VT)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!