Nummõr' 156
Piimakuu 3. päiv 2008
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Uma Pido oll’ väkev!
  • Uudissõ
     
  • Välläkaibmisõ vanal Võromaal
  •  
  • Võrokiilne jutlus Urvastõ kerikun
  •  
  • Võromaal käve tsiklimiis-ilmahulgus
  • Elo
     
  • Kalev tüküs kodu
  •  
  • Mõnistõlõ mõtõldõn tulõ miilde...
  • Märgotus
     
  • Kellele jääs järveviir?
  •  
  • Pidolidsõ Umal Pidol: illos kiil, ilosa laulu ja hulga rahvast!
  • Perämine külg
     
     
    Uma Pido oll’ väkev!
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
      
        
     
     
    Laulmisõs võtva huugu vanõmba... ... ja noorõmba pidolidsõ. 
        
    Puulpäävä oll’ Kubija laululava ja pedäjidealonõ võrokõisi täüs – edimäne umakeeline laulupido Uma Pido lei vägevä ütidse tundõ.

    Üten lauljidõga oll’ pido pääkontsõrdil 6000 inemise ümbre. «Häämiil om tuust, et pidolõ tull’ egän vannudsõn rahvast, esieränis hää om tuu, et silmä naas’ pall’o nuuri ja latsiga perrit,» kõnõl’ pido pääkõrraldaja Ojari Triinu.

    «Võro liinan oll’ kodonõ tunnõ. Ilm oll’ väega illos, rahvas käve, kai ja kullõl’,» jäi ka pido pääväprogrammi kõrraldaja Laube Kadri rahulõ.

    Laulja ja päältkaeja edimädse Uma Pido kitmisega es koonõrda: «Väega hää pido oll’!» kitt’ «Mehe mõtsast» koori liigõ, rahandusministri Padari Ivari. «Lava pääl oll’ külh väkev tunnõ, laulja olli kaarõ all ja sääl tekk’ helü iks ummamuudu imeht!»

    Padar ütel’, et tälle nii es miildügi vana laulu nigu «Haanimiis»: «Mullõ miildü Ilvesse Aapo ja Rahmani Jani luu ja Ritsingu Alo tett lugu õkvalt taa pido jaos – neo olli väega ilosa luu ja ma looda, et neo jääseki koorilauljidõ laulukavva.»

    «Nii võimast ja ütist tunnõt ei olõ hulga aigu olnu,» hinnas’ Sõmmõrpalo jahimiis Kauna Toomas, kiä kah miihikoorin laul’.

    «Helü om är piaaigu joba,» selet’ mano Sõmmõrpalo vallavolikogo esimiis Rosenbergi Aivar. «Seol pidol näi, et rahvas om ütine.»

    «Ma olõ väega rahul, et jõudsõ siiä tulla, bussõga Talinast,» ütel’ Tal’na võrokõnõ Kulboki Egge. Timä meelest tulli kõik laulu häste vällä. Tuu, et inne ummi laulõ laulti ka ütitselt Eesti hümni, pand’ timä meelest pido häste käümä.

    «Niivõrd võimsa ja nii väkev, ma olõ lummatu taast pidost – neo olli ulli, kes es tulõva!» hinnas’ pidotunnõt Loosi külävanõmb Tomsoni Viive, kiä joudsõ joba pido aigu mõnõlõ sugulasõlõ kõlista ja kõnõlda, millest kõgõst nä ilma jäi.

    Pidolidsõ löüdse, et Umma Pito tulõsi kimmäle viil kõrralda: katõ aasta peräst olnu peris hää.
     
     
    Juhtkiri: Saimi esi vägevis!
     
    Võrokõisi hellü om seo kevväi olnu Eestin küländ pall’o kuulda. Võromaa om olnu pildi pääl: meist omma kirotanu aolehe ja meid omma näüdänü telesaatõ. Kogoni üts vahtsõnõ film om tett.

    Ja kae imeht, seo kõrd ei olõki tuu, miä Võromaalt vällä paistus, midägi kõmulist. Säänest, minkast kõlladsõ lehe kinni võtva. Seo kõrd olõmi pildi pääl uma kultuuriga, uma suurõ laulu- ja rahvapidoga.

    Pido läts’ plaanõ perrä. Rahvast, nii lauljit ku päältkaejit oll’ hulga. Päältkaejit olõs vast külgi pääle saisma ja mäe pääle saslõkki ostma viil mahtunu, a pingi olli kõik täüs. Lava pääle ei olõs inämb pall’o rahvast pressi saanu – kõiki kuurõ ütidse ülesastmisõ aigu läts’ seo rahvagagi küländ kitsas.

    Pidost kirota om rassõ, asi om tundõn. Nuu, kiä pidol olli, sai tuu tundõ kätte. Väkev tunnõ oll’, vähembält mul ja kõigil noil, kellega juttu trehvsi ajama.

    Seos kõrras om Uma Pido läbi. A arvada jää-i seo perämädses võrokõisi umakeelitses laulu- ja rahvapidos. Edimäne pido om är tett ja vällä märgit, määne kujo pidänü taal olõma. Ja nigu nätä oll’, säänest muudu kõrraldõt pido läts’ henge. Suurõlõ hulgalõ võrokõisilõ.

    Pulga Jaan kirot’ mõnõ aasta iist Uman Lehen taa pido mõttõst ja suuvsõ sis Põlvalõ jõudu pido kõrraldamisõs. Edimäne pido tull’ kül Võro liinan, kuigi algusõn plaaniti taa Põlvan tetä. A tõõnõ Uma Pido piäsi kimmäle õks Indsikurmu pedäjide all tulõma. Jõudu, Põlva!

    Rahmani Jan

     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!