Nummõr' 160
Hainakuu 29. päiv 2008
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Võromaa rituaalõ tetäs Munamäe pääl
  • Uudissõ
     
  • Moosten peeti lina- ja käsitüülaatu
  •  
  • Pöörädse sannalidsõ Tarto hansahoovin
  •  
  • Pillipiknik ja käsitüüpäiv Süvähavval
  •  
  • Võrokõnõ Villändi folgipidol
  • Elo:
     Vana Võromaa Urvaste kihlkund
     
  • Prisko Mart ots ja löüd
  •  
  • Rahvajutt, Van’t ja vana pühäpaiga
  •  
  • Kihlkunna-päävä köütvä ütte
  • Märgotus
     
  • Võrokõsõ Tarto hansapäivil
  •  
  • Frey Karli suguvõsa sai 8. kõrda kokko
  •  
  • Soomõ traktori-muusõum om kõva sõna
  • Perämine külg
     
     
    Võromaa rituaalõ tetäs Munamäe pääl
     
    Rahmani Jan
      
     
    Nuur näütlejä Parindi Mart seletäs rahvalõ, kuis tuu sitavidämine õks vanastõ käve. 
      
    Kuigi Munamäkke üles roniminõ või peris tehkätämä võtta, om noil, kiä tahtva nätä hääd tiatrit ja ei pelgä veidükese ka hindä üle naarda, lähembil päivil sinnä asja.

    Asi om tollõn, et Võro tiatriateljee tükk «Võrumaa rituaalid» om kasunu tiatritüküs, miä om võrokõisi jaos vast sama tähtsä ku kõigi eestläisi jaos «Eesti matus». Ja mu meelest esiki tsipa parõmb.

    Paistus, et taa tükü tegünemise man om tähtsä aig. Aig, miä om antu tälle kassu.

    Alostus oll’ hämmär. Oll’ üts lambatapmisõ tands, midä Trolla Agu ja Tagametsa Tarmo katõkõistõ teivä ja minkast oll’ küländ rassõ arvo saia.

    A tükk om mugu edesi lännü ja täämbä om täst saanu tiatriateljee suvõtükk. Mano om tulnu pall’o juttu, miä peri raamatust «Kuiss vanastõ Võromaal eleti». Mano om tulnu ka vahtsit rituaalõ: pandas kardokit, käüdäs sannan, lüvväs lastukatust. Peetäs maaha pulm ja matus (muidogi tuujaos aetas puskarit ja tapõtas tuu lammas kah är). Mano om tulnu hulga vahtsit tegeläisi, laulõ. Tüküle om tett väega kõrralik kunstnigutüü.

    Tükkü «Võrumaa rituaalid vol 3» mängitäs õnnõ kuus kõrda. Ku märkmä jäät, võit õigõ ao maaha maada!
     
     
    Juhtkiri: Kaikal tulõ suvõülikuul, joba katõkümnes!
     
    Timahavanõ Kaika suvõülikuul tulõ ületulõval nädälivaihtusõl Karula kihlkunnan Kaikal. Seo kõrd om ülikoolil juubõl, tuuperäst oldas ka Kaikal tagasi.

    Suvõülikuul om võrokeelitside ja -meelitside inemiisi egä-aastaganõ kokkosaaminõ, kon kõnõldas kõgõst, miä pututas võrokeelist ilma. Kõnõldas olnust ja tettüst ja tetäs plaanõ, midä ja kuis edesi tetä.

    Et timahava om juubõli-suvõülikuul, kaias inämb tuud, midä kõnõldi ja plaaniti 20 aastaga iist ja miä noist as’ost om täämbädses saanu. Asi või tulla küländ põnnõv, selle et 20 aastakka om joba sääne aig, ku ütte-tõist nakkas meelest minemä. 1989, ku edimäne suvõülikuul peeti, oll esihindäst kah väega põnnõv aastak, miä muutsõ mi maa ello.

    Kuigi tuu «ülikuul» Kaika-kooli nime seen või tsipa hiidütäjä olla, tasos siski kõigil, kedä võro keele ja meele as’a külmäs ei jätä, suvõülikuuli tulla. Ütenkuun märgimi vällä parõmbit ja õigõmbit asjo!

    Rahmani Jan
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!