Vana-Võromaa muusõumi saiva helügiidi

Kreutzwaldi memoriaalmuusõumin, Mõnistõ talurahvamuusõumin, Karilatsi vabaõhumuusõumin ja Vana-Võromaa kultuurikuan om valmis saanu helügiid, miä and külälisele võimalusõ kullõlda eesti, inglüse ja võro keelen teedüst muusõummõ välläpanõkidõ kotsilõ. «Küläline tulõ muusõummi, pildistäs uma nutitelefoniga kruutkoodi ja audiogiid nakkas kõnõlõma umbõs säänest juttu, midä hariligult kõnõlõs elon giid,» seletäs Võro instituudi muusõumiosakunna juhataja Lilosoni Kersti. Egän muusõumin [...]


Uma Pido tsihiotsmisõpäiv Kanepin

Järgmäne Uma Pido tsihiotsmisõ- ja mängopäiv tulõ puulpäävä, 16.03 Kanepin. Päävä alostus om kell 11 Kanepi gümnaasiumi man. Sääl opitas Hainsoo Meelika iistvidämisel selges üts Kanepi kihlkunna laulumäng ja päält tuud mindäs tsihiotsmisõ raa pääle. Lisas saava osalidsõ vahtsõ märgotamisülesandõ. Ligembät teedüst tsihiotsmisõ- ja mängopäivi kotsilõ saa aadrõssi umapido.ee/tsiht päält. UL


Umalõ Pidolõ oodõtas söögi-joogipakjit

Oodõdu omma innekõkkõ Vana-Võromaa ettevõtja, kiä pakva paigapäälist süüki hää hinnaga. Kandidiiri võiva nii kombõperidse lämmä söögi pakja ja väiku kohvigu esitettüisi piinüide ruugõga ku ka kasvosöögi tegijä. Pia poolõ pidoliidsist, nii lauljidõ ku ka kaejidõ-kullõjidõ siän, omma latsõ, tuuperäst ei müvvä söögiala pääl alkoholli. Lahja alkoholiga kaubõldas eräle ala pääl. Uma Pido tugõ keskkunnahoitlikku [...]


Illus, rõõmus ja lämmi kindakirjaline vabariigi sünnipäiv Mehkamaal

Terve vabariigi aastapäävä nädäli oll’ Mõnistõ rahvamajan kollamist ja säädmist veidü enämb ku muidu. Valmistõdi uma riigi sünnipääväs. Tandsja ja laulja näkki jo prooviõdaguil, ku armõdu ilusas oll’ tett lava ja määndse mustri tegüsi saali sainu pääle. Ku rahvamaja veebruarikuu eelviimätse nelläpäävä õdagult piduliisi täüs tull’, oll’ imetelemist ja ärä tundmist kõvastõ. Umakoet labakinda, medä [...]


Imäkeele ilo

Nätäl inne imäkeelepäivä ei taha ma sõnna võtta tuu kotsilõ, midä tege hulk ammõtnikkõ, esieränis kommunikatsiooniga köüdetüid «spetsiäliste». A sääne kiri paari nädäli iist mu postkasti tull’: Eestis on kavas luua terviklik, uuendusmeelne ja erinevaid valdkondi ja nende vajadusi kajastav ning integreeriv maahõive seire- ja juhtimissüsteem. See on edaspidi aluseks jätkusuutlike maahõiveotsuste tegemiseks, hoides tasakaalu [...]


Mõttit maaelost

Koroonaao alostusõst olõmi perrega maal elänü. Tuu oll’ aig, ku tundu, et katõ väiku latsõga om maal iks parõmb ellä, ja tuu tunnõ ei olõ vahepääl muutunu. Kooli- ja latsiaiakõrraldus meile passis. Vahtsõliinan om väega hää latsiaid, miä nakkas joba kitsas jäämä. Ka kuul om tan hää ja oppaja as’aligu. Muna vai kana? Perämädsel aol [...]


Bussiga sõitmisõst

Et mul ei olõ lupõ, autot ja rahha, et autorollerit osta, sis piä ma bussiga sõitma. Sõida küländki tihtsähe. Hää, et sõit om seeni massulda olnu ja jääs vast edespite kah latsil ja vannol. A taal hääl as’al om tõnõ, halv külg kah. Inemise, kellega mi kuun sõidami, ei olõ kõik kõrraligu. Arva, et meil [...]


Tõsõ kundi otsast. Säädüsesilmä kittüses

Elo um mullõ andnu kõrraldusõ, et tulõ peris pall’o autoga sõita. Aastan sõida 40 000–50 000 kilomiitret, halvõmbil aastil tulõ 60 000 täüs. Sõitmisõga um mul tollõn häste lännü, et Eesti Vabariigi aigu ei olõ ma politsei käest üttegi trahvi saanu. Kül um olnu sõidu aigu juhussit, miä pandva politsei rassõ tüü pääle mõtlõma, näid [...]


Kiri Taimaalt

Kuumus võtt tuurõ mano   Taimaal võtt kuumus tuurõ mano ja luudus om muutunu peris kõllakas-pruunis ja kurvalt kuivas. Kaiõh kõllatsidõ lehti liugõlõmist maapinna pääle ja kullõldõh naidõ krõbinat jalgu all, tulõ eski veidükese Eesti sügüse tunnõ pääle. A vihma olõ-õi jo mitu kuud sadanu. Egä kõrd, ku jäl mäki pääle kae, om säält iks [...]


Koolivaheao-reis Soomõ sõpru mano

Om sääne muud, et koolivaheaol proovitas määnegi reis ette võtta, ku võimalus om. Otsusta ummi gümnasistest latsiga vabariigi aastapäävä aigu tsiiru Soomõn kävvü, et kaia Turu ja Rauma liina ja tuud, kuis sõbrul Helil ja Miikkal lätt. Suumõ sõit ei olõ täämbädsel aol määnegi raketitiidüs. Tulõ lihtsäle kaia, kuna laiva läävä, pilet osta ja minnä. [...]


Mõnistõ pritsimehil oll’ kats juubõlit kõrraga

Mõni päiv enne, ku rahvas riigi sünnipääväl lipsu ette sääde, pandi Mõnistõ päästekomando mehe uma piduliku vormi sälgä ja kutsõ külalise kattõ juubõlit pedämä. Mõnistõn asutõdi vabatahtlik pritsimehi ühing 1929. aasta veebruarin. Pääkorter oll’ pritsikuur konagitse Mõnistõ raudtiijaama lähkül, konh oll’ tuul aol pall’u rahva ja vajalikkõ asutuisiga asula. Tuust alustamisest saije 95 aastat. Mõnistõ [...]


Priinime lugu: Gutmann

Naisipäävä puhul või jo suuvi, et egäl naasõl, kiä hindäle miist taht, olõs hää miis. Ja et olõman mehe häies miihhis edesi jäässi! Säändse tähendusega nimel Gutmann om Eestin 149 kandjat. Varjantsil Gutman om 48 kandjat, varjantsil Guutmann 13 kandjat. Viil om olõman Kutman 20 kandjaga, innembi olli ka Kuutmann ja Kuthmann. Nimi kas kujul [...]


Kapstaleht es avita

Prõlla om egä elämine täüs helkvit ja värmiliidsi massinit. Nii juusk egäst nukast maailma-mürä sisse. Selle tüküt esiki är unõhtama, et õnnõ mõni aastakümme tagasi olõ-s näperüsmoblat karmanin ja aknõ takan es kõnni elektrilammas. Mis sis viil noorõmbist kõnõlda. Niisama es kae egä klantsaokirä kaasõ päält vasta tuu sängüpäälne ni -alonõ elo. Toona jäie kõik [...]


Haarang

Opsõ Murati algkoolin, olli tuul aol kolmandan klassin. Oll’ 1951. aasta urbõkuu alostus ja mõtsun oll’ viil hulga mõtsavelli. Mi koolimaja oll’ Pihkva-Riia kivitii lähkül. Tuul pääväl näimi klassiaknõst, kuis kivitii pääl pidi kinni üts kinnine veoauto. Auto päält tulli maaha valgidõ rõividõga inemise, kõigil püssä kaalan. Üts miis tull’ kabiinist kah vällä ja astõ [...]


Tossu Tilda pajatus

Uhkõ ballikleidi   Egäs pidopääväs tahtva naasõ vahtsõt kleiti, minka pidolõ minnä. Seo jutukõnõ om vanõmbast aost. Võrol Aida uulitsan elli päält sõta mitu ohvitseeri peret. Üten perren mõistsõ pernaanõ häste vinne kiilt. Ütel pääväl tulli tuu perre moro pääle kats õnnõlist noorikut ja ütli, et osti liinast ilosa ballikleidi. Tulõman oll’ edimäne mai. Nä [...]


Muda Mari pajatus

Läbi lille   Ma kuuli raadiost, et jo mito päivä saisva mehe lillipuutõ ussõ takah järekõrrah. Ega nä pelgä-i, et lilli otsa saava. Nä pelgäse, et ostva umalõ kallilõ kaasalõ võlss lilli. Ja sõs tulõ rõõmu asõmõl hoobis tülü majja. Nii käävä mehe jo varõmb kaemah, määndsit lille müvväs. A mille inämbüs mehe tahtva naisipääväs [...]


Parm tsuskas: katsas märts

  Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.