Nummõr' 166
Viinakuu 20. päiv 2008
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Mõmpsik sai peigmehe
  • Uudissõ
     
  • Tulõ võro keele nätäl
  •  
  • Lattiku Jaan 130
  •  
  • Tegemiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Kangõ Võromaa mehe
  •  
  • Väikuidõ kiili kaitsmisõst mi man ja muial
  •  
  • Hiidütäjä lugu hingipääväl
  • Märgotus
     
  • Vele krossimehe: mõni veteraan iks ütles, et kollanokk!
  •  
  • Andsak Brüssel
  • Suur jutuvõistlus
    Aholämmi
    Kagahii
    Perämine külg
     
     
    Mõmpsik sai peigmehe
     
    «Suumlasõst» peigmiis Harri hoitus edimält varju
        
     
     
    Harri istus lumbi puulsaarõ pääl võsun ja liigutas kõrvu. «Pruut» Mõmpsik läts’ edimädsenä umast aianukast vällä Harriga tutvust tegemä, a «peigmiis» pagõsi iist är. 
        
    Saarõ Evar
     
    Alaveski eläjäpark Mõnistõ vallan Sarun om häste tunnõt kahr Mõmpsiku perrä. Minevä tõsõpäävä tull’ eläjäparki tõnõ mesikäpp manu: Põh’a-Soomõst Kuusamost tuudi är nuur esäne kahr Harri. Üteliisi tähistedäs nüüt Alaveski eläjäpargin suvõl valmis saanu ja 1,2 mill’onit masnu kahruaia tarvitustõ võtmist.

    Riide hummugu tõmmas’ peremiis Kõivu Rein katõ raudaia vahelidsõ värte käsivindsiga üles, et kats nuurt kahru saassi nakada tutvust sobitama.

    Õdaguspoolikus es olõ viil midägi muutunu: «suumlanõ» istsõ suurõn aian löüdüvä lumbi puulsaarõ pääl võsun ja liigut’ kõrvu, Mõmpsik jalut’ uman väikun aian värteni, pidi kats sammu inne aiamulku kinni ja käändse jälleki otsa ümbre. Niimuudu kümnit kõrdu.

    Pühäpäävä oll’ sais sääne, et Mõmpsik jalut’ Harri puurinukan nigu peremiis, sei är Harri söögi, a esäkahr tedä viil iks ligi es lasõ.

    Tuud, et kahrupoiss ja -tütärlats sõbras ei saaki, as’atundja väega ei pelgä. Nä omma ütehar’alidsõ ja esäkahr om parhilla paarkümmend killu rassõmb ku Mõmpsik. Suumlasõl om ka tummõmb karv, vihmadsõ ilmaga piaaigu must. Vahtsõnõ aid om katõosalinõ tuuperäst, et ku Mõmpsikul piässi poja tulõma, sõs ei tohe esäkahru näile manu laskõ. Muidu om amps ja lännü... Ka magalõminegi pesä omma ehitedü suuga tõnõ tõsõ aia poolõ.

    Tuud, kas puurin peetü kahru magalõ lääväki, ei tiiä kiäki ette, tuu ripus är talvõst. Harri om sündünü ja üles kasunu säälsen suuri murdjidõ pidämise keskusõn (Kuusamon Suuripetokeskus). Kuusamon, kon kõik talvõ omma külmä ja lumõga, makassõ kahru kõrraperi, a näütüses Läti Līgatne eläjäpargin võetas kahrupoja kõrraga pääle sündümist imä mant är ja kasvatõdas näid erälde, selle et muidu tulõ imä varsti pääle poigimist pesäst vällä, tatsas puurin ümbre ja edimält väega õrnakõsõ poja külmäse tuudaigu pesän är.

    Tuu, et kahr poja toosi, om eläjäpargõlõ tähtsä iks suurõmba hulga küläliisi saamisõs, eläjäpoigõ müügis kasvataminõ om näile keeletü. Eläjäpoigõ võiva müvvä õnnõ suurõ eläjäaia (nigu Tallinna Loomaaed) erilupõ alussõl.

    Kuis saa eläjit nii odavalõ är süütä?

    Peremiis taht Alaveski eläjäparki tetä Eesti kõgõ parõmbas murdjidõ eläjide kaemisõ kotussõs. Lisas katõssale ilvessele ja kahrõlõ om plaanin majapidämiste tuvva ka soe.

    Soeaia ehitämise rahalinõ projekt om joba PRIAn soolan ja Leedun om olõman ka kotus, kost soekutsikit saassi. Veidükese murõligus tege Kõivu Reinu tuu, et timä plaani tegevä murõligus Võrumaa keskkunnateenistüst. Nimä ei saabõv arru, kuis om võimalik nii suurt hulka lihasüüjit eläjit nii odavalõ üllen pitä.
    «Meil kulus külh 10–12 tonni lihha aastan, a halvaslännüt lihha meil tõtõst kahrulõ süütä ei õnnistu,» kõnõlas Kõivu Rein. «Luudusõn tä pand külh tagavara kõrvalõ ja süü sõs, ku midägi muud ei saa, a siin tä tiid, et egä päiv andas midägi ja haisama lännüt lihha ei putu. Verine liha – tuu on tõnõ asi.» Tuuperäst toova jahimehe Alaveskile jahieläjide haavlidõga läbilastuid lihatükke ja muid ülejääke. Pall’u tuvvas ka autu ala jäänüid kitsi. Kõgõ suurõmb liha surm om muiduki ilves, selle et kahr süü hää meelega ka räime, midä saa odava hinnaga Pärnumaa kalasadamist, ubinit, põrknit ja leibä-saia.

    Parhilla omma Alaveskil kaemisõs vällän kahru, kähripini, rebäse, mõtstsia, davidi hirve, jahifaasani, kuningfaasani, kuldfaasani, orava, jänesse, kodukakk, mõtskitsõ ja ilvesse.

    Kahrulõ panti ravvameistre nimi

    Vahtsõ kahruaia tegemine oll’ kah sääne oopõr, et ku projekt ütskõrd EASist rahha sai, oll’ matõrjaal joba niipall’u kallimbas lännü, et projekti 1,2 mill’oni iist olõs saanu õnnõ raudaia ülespandmalda kujul.

    Tuu iist, et asi iks sama rahaga ütele poolõ sai, tennäs Kõivu Rein ASe Rauameister, Kurmik, Sirje, Lapi Metall, Võru Hallid, Mõnistõ vallavalitsust ja Võru maavanõmbat Tuliku Ülod, kiä ehitäjit niipall’u takast härgüt’, et asi iks är tetti.

    Päämidselt Rauameistren tettüid karpravvast ja armatuurist võrrit ja postõ käüti tsinkmän Riian. Aidu aviti üles panda Võrumaa kutsõhariduskeskusõ poisi. Kõgõ tuu meelenhoitmisõs ja tenütähes panti nüüt Soomõst tuudulõ kahrulõ AS Rauameistri suumlasõst umanigu Harri Rantala avvus nimes Harri. Nii nigu Tallinna Loomaaian kutsutas poliitikit eläjile ristivanõmbis, võissi Võrumaal ettevõtja hindäle eläjäpargi eläjide hulgan ristipoigõ valli.

    Lähkümb teedüs Alaveski eläjäpargi kotsilõ: http://alaveski.tripod.com.
     
     
    Juhtkiri: Inne hingiaigu
     
    Joba veidemb ku katõ nädäli peräst, 2. märdikuu pääväl võtva pall’o inemise ette käügi kalmuaida, et panda palama kündle ummi edevanõmbidõ kalmõ pääl. Om aig mälehtä noid, teno kellele mi siin ilman olõmi ja kink käest olõmi umma ello pall’o hääd üten saanu.

    Õkvalt inne hingiaigu om Eestin juhtunu hulga asju, miä hinge kriipvä: pääliina poodi takast võsust lövvet väiku lats’kõnõ om pandnu meid inämb märkmä nii ummi ku võõridõ latsi pääle. Kas mi iks tahami ja olõmi nii hää vanõmba-vanavanõmba, et kunagi tulõva latsõ-latsõlatsõ ja pandva mi kalmukünka pääl hingipäävä kündle palama?

    Tõistõ ilma om är linnanu pall’odõ inemiisi tele-lemmiku Oti Urmassõ hing. Olõ-i ütski meist siin ilman igävene. Ärminek või tulla uutmalda ja võissi märki tuu pääle, kas iks om vaia umma ello õnnõ asju takanajamisõ pääle är kuluta.

    Olkõ parõmb inämb kuun ummi inemiisiga. Kullõlgõ, midä om kõnõlda vanaimäl-vanaesäl, imäl-esäl. Opakõ latsilõ selges üts mäng, midä esi uman latsõ-iän mängseti. Lugõgõ raamatut «Kuis vanal Võromaal eleti».

    Ilman om iks ütte tõist hääd kah. Mitte õnnõ majanduskriis, tapõlus Gruusian, SMS-lainukivi kaalan. Hoidkõ ütstõist! Ilosat ja vaiksõt hingiaigu!

    Harju Ülle
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!