Nummõr' 168
Märdikuu 18. päiv 2008
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Targa Vilustõst ja Varstust
  • Uudissõ
     
  • Aasta naanõ – Kauksi Ülle
  •  
  • Sika Heino olõs saanu 75
  •  
  • Uma nätäl Vilustõh
  •  
  • Lustlik aoviidüs vai rullnokkõ ullus?
  •  
  • Kopratamm lahuti är
  • Elo
     
  • Lõvvapooligu Krabilt
  •  
  • Helju tõmbas juttõ nigu käüsest vällä
  • Märgotus
     
  • Kalda Rait: joba noorõst pääst sai kõikaig taivahe vahitus!
  •  
  • Maaelo – põnnõv puutrimäng
  • Perämine külg
     
     
    Targa Vilustõst ja Varstust
     
    Peedosaarõ Kaisa
        
     
     
    Rohtla Janeli. Moksi Edita. 
        
    8. märdikuul saiva vana Võromaa 8. ja 11. klassi opilasõ perrä pruumi, ku häste nä võro kiilt ja kultuuri tundva – Võro instituut kõrrald’ olümpiaadi «Ütski tark ei sata taivast».

    Võro keele ja kultuuri tundmist kaeti olümpiaadivormin edimäst kõrda.

    «Muidu saadimi egä aasta kuulõhe üle 1200 ankeedi, midä sis eesti keele tunnin täüdeti,» kõnõl’ olümpiaadi pääkõrraldaja Laube Kadri Võro instituudist. «Mitu kõrda juhtu ka tuud, et vasta saadõti pakk töid, mis olli kõik väega ütesugudsõ. Selle tull’gi mõtõ, et seo aasta piät midägi muutma ja saigi valitus olümpiaat.»

    Osavõtjit tull’ kokko 18: kuus gümnaasiumijaost ja 12 põhikoolist. Pia kõigist koolõst, kon võro kiilt opatas, oll’ mõni lats olümpiaadilõ tulnu.

    «Kahju õnnõ, et Harglõ ja Lüllemäe kuul hindä latsi es saada,» ütel’ küsümüisi kokkosäädjä Fastrõ Mariko. «Näide latsil olli kõik aig hää tulõmusõ.»

    Minkast sis tüü kuun sais? «Püüdse sisse panda võimaligult veidü grammatikat ja rohkõmb kultuurilist puult. Näütüses seo aasta suursündmüse Uma Pido kotsilõ oll’ küsümüs: pidi kokko viimä laulu päälkirä ja autori. A kõigõ halvõmbidõ tiidvä latsõ võro kirändüsest,» selet’ Mariko.

    11. klassi võitjas tull’ seo aasta Moksi Edita (17), kiä käü Varstu keskkoolin. Võro keele mõistmisõ om tä suurõmbalt jaolt saanu vanaimä ja vanaesä käest. «Koolin olõ ka opnu iks, a koton nakkas parõmbalõ külge,» ütles tä.

    Võit tull’ Editalõ uutmalda: «Es mõista tuud ette kujotagi, et ma nüüt saa edimädse kotusõ. A jah, inne olümpiaati opsõ iks kõrraligult nätäl aigu.»Tuu üle, et küsümüse pall’o rassõ olli, Edita es kaiba: «Paar rassõmbat kotust iks oll’. Näütüses es mõista kokko viiä kõiki kiränikke ja raamatit.»

    Põhikooli kõgõ parõmb võro keele tundja oll’ Rohtla Janeli (14), kiä käü Vilustõ põhikoolin. Ka timäl omma koolin võro keele tunni, a päämine kõnõlõminõ käü iks vanaimä-vanaesäga. «Imä ja esägä nii pall’o võro keelen ei kõnõla,» tunnistas Janeli.

    Mõlõmba tütärlatsõ omma käünü ka võro keele laagrin. Mälehtüse tuust omma mõlõmbal väega hää.

    «Sääl sai kiilt oppi ja seo kandi tandsõ, muusikat ja kultuuri,» ütles Edita. Janelile and’ laagrinkäümine mano julgust kõnõlda võro keelen: «Sääl jo kõnõlatki seon keelen. Ja ku võlssi lätt, sis parandõdas sinno. Nii opitki kõgõ rohkõmb.» Mõlõmba omma inne käünü õnnõ ütel olümpiaadil. Ja esihindäst mõista lugõva mõlõmba Umma Lehte.

     
    Juhtkiri: Umakultuuri tegijit peetäs avvu seen
     
    Eesti ettevõtligu naasõ valisiva Kauksi Ülle aasta naasõs. Tuu om väega õigõ otsus. Kauksi Ülle om aastit kõnõlnu umakultuuri tähtsüsest ja väega pall’o võro ja seto keele hääs är tennü. Mõtõ Ülle tegemiisi takan om kõgõ olnu sääne: olõmi Euruuplasõ, a jäämi õks eestläisis – võrokõisis, setodõs, mulgõs, saarlaisis.

    Tuu, et umakultuuri edendäjä tüüd nii tähtsäs peeti, näütäs, et midägi om taa uma kuulutaminõ inemiisi pään muutnu. Inemise omma naanu ummi juuri tähtsäs pidämä. Ja ku inemise umma väikut kotust tähtsäs pidävä, ei lää nä kotost minemä.

    Niimuudu võimi luuta, et elo Eestimaal, sääl seen ka Võromaal, Setomaal, Mulgimaal, Saarõmaal ja muial püsüs viil aastit. Ja tuu jaos omma suurõ tüü är tennü umakultuuri vidäjä, Kauksi Ülle noidõ hulgan. Õnnõ ja joudu sullõ, Ülle!

    Rahmani Jan

     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!