| Pääleht |
Uudissõ |
Elo |
Märgotus |
| |
|
|
| Kündle panti palama
| | Peedosaarõ Kaisa |
| | | | Osolan sai advendikündlide palamapandmisõ pidol nätä Sulbi külätiatri tükkü tuust, kuis Jouluvana hindäle assistenti ots. | | | |
Edimädsel advendil saadi ka mitmõl puul vanal Võromaal külä vai liina kuusõ all kokko ja panti kündle palama. Uurõ Põlvan, Võrol ja Osolan kuusõ ala kokko tulnuisi inemiisi käest, mis näide jaos sääne üritüs tähendäs.
«Nakkas pääle päkätside uutminõ ja advendiaig. Latsil om külh pall’o põnõvust ja ärevüst, a taa om muido iks vast rohkõmb rahuaig,» arvas Võro abiliinapää Pikkeri Pille (32).
Leisi Elsa (82) Osolast ütel’, et ka timä tund, et jouluaig om pääle naanu.
Võro nuurmiihil Mehiläse Stenil (18) ja Tootsi Joosepil (18) joulutunnõt viil pääl olõ-i ja ütlivä nä kah nigu ütest suust: «Lummõ tahas’ iks maaha, sis om õigõ joulutunnõ joba!» Pehki Diana (48) oll’ Põlva kuusõ mano tulnu uma latsõlatsõga. «Mullõ miildüs advendi- ja jouluaig, selle tulligi täämbä siiä kuusõ mano,» ütel’ tä.
Osola küläseldsi esinaanõ Soonõ Maret (43) ütel’ naarulidsõlt, et om üritüse kõrraldaja ja säälkandin om seo joba traditsioon, et kuusõkündlit ei panda niisama palama, a tuud tetäs näütemängu kaiõn. «Nii joba kolm aastat perästikku. Ülemineväne aasta oll’ Uderi Aare pupitiatrist ummi puppõga mängmän. A advendiaol mõtlõmi noidõ pääle, kellega egä päiv kokko ei saa ja seo aig om ka hindä sisse kaemisõ aig,» ütel’ tä.
A kon vana Võromaa rahvas jouluaol om? «Umatsidõ tsõõrin õks,» vastas’ Vismanni Taivo (57) Põlvast. Leisi Elsa om koton ummi latsi ja latsõlatsi man. «Kokko om mul tulõvast põlvõ 27 inemist,» ütel’ tä naarulidsõlt. Ojaveere Tanel (22) Osulast om uma joulu sõpru ja perrega: «Tulõ teküs jouluaig.»
| |
Juhtkiri: Olnut ei massa unõhta | | Minevä nätäl sai suurõ paugu ja etendüsega läbi Eesti Vabariigi 90. juubõliaasta. Aastak läbi peeti terven Eestin esisugumaisi üritüisi.
Aoluku om mõnikõrd vaia miilde tulõta, tuuperäst oll’ ka juubõliaasta suurõ larmiga tähistämine põhjõndõtu. Ku mi taast juubõliaastast muud es saa, sis vähembält film «Tuulepealne maa» om egä neläpäävä õdagu telekan. Om kül noritu, et taa film võinu kunstilidsõlt parõmb olla, a mu meelest om tähtsämb, et taa tulõtas miilde katõ sõa vahelist Eesti Vabariiki ummi häie külgi ja hätiga.
Mitmõ inemise omma kõnõlnu, et nä omma tuu filmi peräst nakanu aoluu vasta inämb huvvi tundma. Näütüses uurma vapsõ tegemiisi.
Sama jutu ja loosungi, miä olli tuul aol vapsõl, omma ka täämbä Eesti inemiisi suun. Tuuperäst omgi tark aoluust oppi, et mi es tennü vahtsõst vannu viku.
Rahmani Jan
|
|
|
|