Uudissõ
Rõugõn peeti jutupito
Minevä nädälivaihtus peeti Rõugõn jutu kõnõlõmisõ festivali Ööbikuööd. Tego om Eesti rahvakultuuri keskusõ festivaliga, mink mõtõ om nõsta üles jutukõnõlõmist ku aolda ja tähtsät kultuurinättüst. Et festival oll’ imäpäävä nädälivaihtusõl, olli inämbüs kõnõlduid juttõ köüdedü imäs olõmisõga. Säänest festivali kõrraldõdi joba neläs aasta, a varrampa om olnu jutukõnõlõmist mitmõn esi paigan. Seokõrd olli kõik tegemise [...]
Vahtsõnõ võro keele iistkõnõlõja
Vahtsõnõ võro keele iistkõnõlõja om Kreutzwaldi kooli muusigaoppaja ja tunnõt rahvamuusik Laube Kadri. Iistkõnõlõja om võrokõnõ, kiä om iinkujos avaligun võro keele pruukmisõn. Pildi pääl om inneskine iistkõnõlõja Ermeli Merili vahtsõlõ ammõdivelele üle andnu iistkõnõlõja tunnismärgi, miä omma ilmatugi (sau), kõnnõtoro (ruupor) ja kaalaraha. Rahmani Jani jutt ja pilt
Uma Pido tsihiotsmisõpäiv Põlvan
Perämäne Uma Pido tsihiotsmisõ- ja mängopäiv tulõ puulpäävä, 18. lehekuul Põlvan. Päävä alostus om kell 11 Põlva kultuurikeskusõ man. Sääl opitas Hainsoo Meelika iistvidämisel selges üts Põlva kihlkunna laulumäng ja päält tuud mindäs tsihiotsmisõraa pääle. Lisas saava osalidsõ vahtsõ märgotamisülesandõ. Ligembät teedüst tsihiotsmisõ- ja mängopäivi kotsilõ saa aadrõssi umapido.ee/tsiht päält. UL
Käsitüükonkurss «Minkastki midägi»
Timahavakeväjädsest MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü vahtsidõ käsitüüasju konkursist «Minkastki midägi» võtt’ ossa 12 autorit 21 tüüga. Hindajidõ kogo otsussõga sai pääpreemiä Hummali Ülle uma tüüga «Kirivüs». Tõsõ kotussõ sai Viksi Heli tüü iist «Pääväpüüdjä», kolmanda kotussõ Alla Helve tüü iist «Luudusõ luudu». Eripreemiä sai Laanpere Helle tüüga «Lilliline». Käsitüükonkursi töid saa nätä näütüsel Võro Ideekuan. UL
Juhtkiri
Lehekuu keskpaiga sümfoonia
Lehekuu keskpaik tuu plahvatusõ luudustõ ja inemiisi ello. Äkki om kõkkõ nii hulga, kõik muutus üleüü. Hain kasus, puu läävä lehte ja tsirgu tegevä kõvva kontsõrti. Aiapidäjide meele tegevä rassõs äkki pääle tulõva üükülmä ja tuul, miä mõnõl pääväl iks peris kõvastõ puhk. Inemiisi ilman sünnüs kah hulga tegemiisi, nädälivahetusõ omma täüs esisugumaidsi sündmüisi ja [...]
Märgotus
Märkmit võrokõisi elorõõmust
Võromaa elon käävä pööräsüs ja ilo käsikäen ja inemise omma tan esivärki ja luuja Viil mõnõ päävä iist saisi Rõugõn Suurjärve kaldõ pääl ja tundsõ elost rõõmu. Tuul aokibõnal olli suurõmba tüüas’a tettü, süämen oll’ tollõst vahefinišist mõnnus rahu. Kai üle järve paistuvat valgõt kerikut ja sai vahtsõst arvo – aigu ei olõ olõman. [...]
Kanakasvatusõ oppus. Kuis tä õks edesi lätt? 2. jagu.
Alostus eelmädsen lehen. 3. Tuhkri, rebäse, kanakulli, nugissõ. Tuhkri om väiku elläi, imätuhkri vaivalt suurt kanna murd. Poigõ küll. Valgust pelgäs. Esätuhkri murd kõiki, eriti partse, aga päämidselt õnnõ aprillikuu, ku aelõmisõ aig om läbi ja kere kurnatu. Avitasõ kastlõks ja raua. Mu praktika joosul om õnnõ üts imätuhkri raudu lännü, todagi tagajalga piten. Rebäse [...]
Kiri Võrolt. Lehekuu mõtõlusõ
Lehekuu uma perädü häiermäpalanguga om kätte jõudnu. Vahepääl jätä kõik aiamaa toimõndusõ õdagustõ aigu, et saanu samal aol sisaskilaulu kullõlda. Lehekuu lumma häitsemine, rohilidsõ värmi saa var’ondusõ, õkva häitsemä lännü meelüslilli, kirsihäiermide tolm, likõligu hõnguga rammu andva aiavägi, edimädse umakasvatõdu krõksva redisse, pallidõ jalguga lämmä maa pääl, latsõ naaratus lokõndava jovvukusõ kesken. Mul om väiku [...]
Elo
Lustilinõ luulõpäiv Sännän
Kolmapäävä, 8. lehekuul peeti Sännä kultuurimõisan Adsoni Arturilõ pühendedüt võrokeelidse luulõ lugõmisõ päivä. Luulõtuisi tull’ lugõma 19 koolinuurt ütsäst koolist. Luulõpääväl hõigati vällä ka võrokeelitside kirätöie konkursi «Mino Võromaa 37» parõmba kirotaja. Päävä vabambat ja lustilist miilt avit’ hoita tuu, et seokõrd es olõ tego võistlusõ, a luulõpidoga, kon kullõldi lugõmist, a kotussit vällä es [...]
Adsoni-pääväl Sännän hõigati vällä «Mino Võromaa 37» parõmba kirotaja
37. latsi ja nuuri võrokiilside kirätöie võistlusõlõ «Mino Võromaa» saadõti 64 tüüd 12 koolist. Žürii otsussõga saiva avvohinna: 1.–3. klass 1. kotus Lillemäe Pärtel, «Üts vigurijutt vastlapääväst» (Põlva Jakobi kuul, oppaja Lepassoni Marju) 2.–3. kotus Paaveli Romet, «Seigelüs» (Nõo põhikuul, oppaja Sarapuu Helju) Silma Tormi, «Seigelüs kotoh» (Nõo põhikuul, oppaja Sarapuu Helju) Eripreemiä: Sprengi [...]
Häitsemise, tüürõõmu ja ilusõidõ mälestüisi aig
Olõmi joudunu ärä uuta ao, ku uma aiakraami usku inemise kokku trehväten ei kõnõla tuust, mea riigi vai esihendä tervüse poolõ päält sandistõ. Päämine jutt käü õks tuu ümbre, kas maa tett, kas muld jo lämmistünü, medä on kiäki julgunu kilemajja istuta vai medä õks viil potiga tarõn aknõ pääl hoit. Säändse keväje, ku pea [...]
Priinime lugu: Mõtus ja Mõttus
Perekunnanimel Mõtus om Eestin kandjit 119, a vanan kiräviien nimel Mõttus kõrdu inämb – 838. Viil omma olõman nime Mettus (82), Metus (59) ja Motus (veidemb ku kuus). Tegemist om üte nimega, kukki kirja pant om naid eri muudu ja hindävaihõl sugulasõ nä kõik ei olõ. Kõgõ inämb eläs nimmi Mõttus ja Mõtus kandjit Võro [...]
Doping terves elus
Tuu lugu juhtu pia kuuskümmend aastat tagasi. Olli säitsme kooni ütsä aasta vannunõ, täpsele ei mäletä. Oll’ suvi ja pääväkene paistu, trehväs’ kuum ilm. Joosi nurmõ pääl pallidõ jalguga, lühku püksü jalan, käüssildä hamõ sälän, Kasperi lauda poolõ. Poolõ tii pää põrut’ püksüharust sisse mehiläne vai kimalanõ. Tuud ei tiiä ma täämbädseni, kumb oll’. Tä [...]
Perämine külg
Opmaldagi selge, a ku kavvas?
Es oppa mullõ kiäki lugõmist ega rehkendämist. Mu sõsar käve koolin, a ma viil es käü. Olli umbõs viieaastanõ. Imä opas’ sõsarat, a täl es taha kuigi as’a miilde jäiä. Vahtsõ aknõst vällä, kon oll’ pall’o huvitavamb ku raamatun. Mi kuri pini oll’ ketin ja täl oll’ kauss söögiga iin. A kats varõst tahtsõ kah [...]
Tossu Tilda pajatus
Vasja Vast vanõmba inemise mäletäse viil ütte vinläst Võro liina uulidsa päält, kes inämbüste oll’ pur’on. Tuu oll’ Vasja, kiä oll’ olnu varrampa üleaotiinjä. Vanõmbast pääst oll’ Vasja inämbüisi Võro keskliinan ja tükse egäle poolõ seletämä. Minno tä tundsõ, oll’ meil kunagi kortõrin olnu. Egä kõrd, ku minno näkk’, küsse tä esä, imä ja [...]
Muda Mari pajatus
Inemiisist ümbre kapi Ma kuuli raadiost, et kõrrast inämb ei viska suurõ poodi vana kuupääväga söögikraami minemä, a laskva panda kappi, kost saava võtta nuu, kinkal hindäl rahha olõ-i. Võtta või õnnõ niipall’o, ku esi är jõvvat süvvä, sõs jakkus kõigilõ. Söögipästmise jaos omma priitahtligu üle Eesti mitmit ütisüisi tennü. Niimuudu võissi kõiki liisnadõ [...]
Parm tsuskas: pügämise valitsus
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
