Nummõr' 176
Paastukuu 10. päiv 2009
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Väkev pido Kihnu Virvega
  • Uudissõ
     
  • Võromaa pakk liinarahvalõ huvvi
  •  
  • Osolan oll’ aabidsapido
  •  
  • Sisaski Urmas näütäs tähistaivast
  •  
  • Viil tunnustust Uma Pido tegijile
  •  
  • Plaanitas näütüst Vahtsõliina kihlkunna sugupuiõst
  • Elo
     
  • Pensionääre pääväkiir
  •  
  • Tasoja-ravitsõja Sireli Pille om ka hingetohtri
  • Märgotus
     
  • Muusõum – hää ja otav!
  •  
  • Kalamiihi portreid Vagula päält: vana kala ja truksa noorõ
  • Kirä Kaasanist
    Kirä
    Perämine külg
     
    Väkev pido Kihnu Virvega
     
    Peedosaarõ Kaisa
        
     
     
    Virve ja Võlss-Virve leivä Virve avvos tett laulu perrä tandsu Järsumäe perreandsambli Oravil laulman 
        
    «Varugõ kannatust, kontsõrt tulõ pikk, a tuu iist väkev!» suuvsõ Orava kultuurimaja juhataja Pähnä Külli minevä puulpäävä küläpillimiihi päävä puupistü rahvast täüs saalilõ. Õigõ jutt:nii vägevät pito olõ-i Oravil hulk aigu olnu.

    Küläpillimiihi päävä piledi olli vällä müüdü joba tõsõpääväs inne pito ja Pähnä Külli ütel’, et kah’os jäivä pall’o huvilidsõ ussõ taadõ. Ku ma uma nime ussõhoitjalõ ütli, sis oll’ õkvalt üts vanõmb paar hädän: tahtsõva väega pidolõ, a es tiiä, et olõsi pidänü hinnäst ette kirja pandma. Õnnõs läts’ kõrraldajidõ süä hallõs ja peräkõrd sai seo vanapaar iks sisse.

    Saalin olli kõiki kotussidõ sälätoe roosasit paprit täüs:oll’ jo õks päiv inne naisipäivä. Egä külälise jaos oll’ uma kotus. Mu kotus oll’ edimädsen rian. Ai, ma olli õnnõlik tuu üle!

    Inne kontsõrti pidi Pähnä Külli kõnnõ ja ütel’, et üts timä suuv om täüde lännü: et nii hulga rahvast kohalõ tull’. Järgmäne suuv oll’ täl kah joba olõman: suurõmb tarõ, kon saasi viil vägevämpä pito pitä.

    «Pillimehe leib» lei pido vallalõ ja päält tuud rõõmust’ õdagujuht, lõõdsamiis Tartese Heino, et perämädsel aol om nii hulga rahvast «lõõdsa-usku» püürdnü. Tartes oll’ vällä märgotanu ka pillimehe kümme käsku. Kõiki nakka-i seo kotussõ pääl ette lugõma, a viimätses ja kõgõ tähtsämbäs käsus oll’: «Sa ei tohe himusta tõsõ pillimehe pilli!»

    Edesi saiva hinnäst näüdädä mikandi lõõdsamängjä. Edimäne oll’ Põlva ütisgümnaasiumi 10. klassi nuurmiis Ojasaarõ Toomas, kedä nimmati kõva lõõdsamehe Ubina Juhani perrätulõjas. Ma olõ külh lõõdsamängu kotussõ päält võhik, a nätä oll’, et seo poiss võtsõ lõõdsamängu kõgõ hingega.

    Järgmäne mängjä Andersoni Jaak oll’ uma pilli jupis aos auto pagaasnikuhe unõhtanu ja pill naas’ käen jonma. Tuu pääle ütel’ miis: «Ku midägi võlssi om, sis om seo pilli süü, ma olõ õigõ miis!» A pill oll’ täl esieräline: minoori kah pääl, miä tähendäs, et tä saa matussil kah mängmän kävvü.

    Sis tull’ viil hulk mängjit, a kõrraga tull’ sisse Kihnu Virve muudu naanõ, kiä tehkät’ ja ütel’: «Ma olõ nüüt siin!» A õkvalt tull’ vällä, et tuu oll’ Võlss-Virve, peris Virve lämmistüsesinejä:nii kuulsal lauljal piät jo «lämmistäjä» olõma!

    Sis jõudsõ peräle ka peris Kihnu Virve, kiä jäi selle ildas, et tii pääl oll’ üts pere kraavin ja Virve auto rahvas es tihka müüdä sõita – minti appi.

    Virve kõnõl’, et Oravilõ sõit oll’ timä jaos piaaigu et ilmalõppu sõit: «Meri, meri, sis mõts, mõts ja tuud häste pall’o viil,» selet’ tä. Virvet uutõn olli Põlva mehe tälle laulu tennü. Tuud naati laulma.

    Laul haardsõ Virve ja Võlss-Virve nii üten, et nä olõsi tõnõtõsõ keerotamisõga piaaigu lava päält maaha sadanu.

    Kihnu Virve ja timä perreandsambli esinemine oll’ muidoki õdagu nagõl. Päält ekä laulu kõnõl’ Virve üte luu umast elost. Nall’a sai kõvva. Miilde jäi lugu, ku Virve pere oll’ Tšehhin käünü ja olli sääl elänü kõrvuisi niigritega. Õdagu es saa niigri kuigi sängü. Virve mõtõl’, et lätt ja tege nall’a. Pand’ üühammõ sälgä, ai uma halli hiusõ pistü ja koput’ niigride ussõ pääle. Ku tuu seltskund Virvet näkk’, olõsi näil piaaigu silmä pää seest vällä sadanu. Virve kärät’: lääti sängü är vai!? Ja kõrraga oll’gi vaikus majan olnu.

    Virve kõnõl’ ka hindä katõst tulõvigusoovist: ellä saa-aastadsõs ja minnä langõvaëoga hüppämä (tuu langõvaëo-asi timä perrele väega es miildü).

    Pido Virvega oll’ nii väkev, et ku poolõ 11 aigu paus tetti, oll’ mul ramm peris otsakõrral ja säi hinnäst kodo är. A kõvõmba peivä pito iks poolõ üüni vällä.

     
    Juhtkiri: Kihnu Virve supõrstaar
     
    Nädälivaihõl Oravil peet väkev pido näüdäs, et inemise omma väega huvitõdu umast kultuurist. Esieränis sis, ku üles ast mõni väega tunnõt tegijä. Eesti umakultuurin om üts säändsit Kihnu Virve.

    Orava küläpillimiihi päävä piledi kattõva müügist pia sama kipõlt nigu Madonna kontsõrdi piledi. Küläpillimiihi päiv om suurõlt jaolt pühendet ütele võromaa tunnismärgile – lõõtspillile.Tunnus, et kõrrast inämb naatas tuu uma, Võromaal vällämärgitü pilli vasta huvvi tundma.

    Lõõtspill om Võromaa Nokia, nii nigu Kihnu Nokia om Kihnu Virve.
    Asja liigusõ õks inämb tollõn tsihin, et umma peetäs tähtsäs ja nõstõtas püüne pääle. Tuu om hää. Uma kultuuriga võimi taad Võromaad ilman tutvusta pall’o inämb ku tõisi perräahvmisõga.

    Jõudu umakultuuri tegijile!

    Harju Ülle

     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!