Nummõr' 179
Mahlakuu 21. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Toetus avitas nuuri talonikke
  • Uudissõ
     
  • Põlvan laulti tulõvadsõ Uma Pido laulõ
  •  
  • Koolilatsõ kujutasõ ilmaluumislegendi
  • Elo
     
  • Vanavanaesäst pojapojani – kõik Kaarli
  •  
  • 8. põlvõ Tõnisõ nimi kaubamärgi seen
  • Märgotus
     
  • Kiho Toomas: juuri tundminõ and inemisele mano sisemist kimmüst
  •  
  • Latsil om vaia tsirkõ ja lilli
  • Ruitlasõ jutt
    Kirä Kaasanist
    Perämine külg
     
    Toetus avitas nuuri talonikke
     
    Peedosaarõ Kaisa
      
     
    Mustmaa Janek pidä Haanimaal lambit joba viis aastakka 
      
    PRIA and noorilõ talonigõlõ ütekõrdsõt, 625 000kroonist tukõ, midä saiva sügüse ka paarkümmend mi kandi talopidäjät. Proomõ pall’odõ käest uuri, kas toetus and näide talopidämisele seo keväjä vahtsõ huu sisse, a õnnõ kats julgõt miist olli nõun tuust kõnõlõma.

    «Sääne toetus om väega hää noilõ nuurilõ, kelle vanõmba olõ-i tallo pidänü,» arvas Rõugõ-Haani vaihõl olõva Loode talo peremiis Mustmaa Janek (36). Ilda aigu Võro taloliidu vahtsõhe juhatustõ valit miis ütles, et nuur talopidäjä saa nii iks mändsegi põh’a ala ja talopidämisega päälenakkamisõ jupp maad lihtsämbäs. «Saa hanki tehnikat, tõueläjit,» seletäs tä.

    Mustmaa Janek lugõ üles pall’o plussõ, miä omma nuurtalonigõ toetusõl võrrõldõn tõisi PRIA toetuisiga. «Lubatas seo toetusõ iist pruugitut tehnikat osta.

    Mõnikõrd om jo säänest riista vaia, midä veidü pruugit ja tuuperäst ei piä tuu vahtsõnõ olõma,» kõnõlõs tä.

    Janek esi plaan toetusõ iist hainatehnikat osta: «Et hainatego kipõlt ja häste är saasi.

    Ma plaani ka kar’a 200 pääni saia. Tuu tähendäs jo tuud, et süütä lätt ka rohkõmb.»

    Kukki umafinatseeringut seo toetusõ man olõ-i vaia, sis mändsegi kohustusõ iks omma. Näütüses piät neländä tegutsõmisaasta lõpus olõma talo käive vähämbält 80 protsõnti saadust toetusrahast. A Janeki meelest olõ-i tuu rassõ, ku talopidämine om hindä jaos läbi mõtõld.

    Janekist tsipa tõistmuudu arvas nuurtalonigu toetusõst Orava kandi talomiis Suurmanni Vendu (37), kiä tuud esi kah sai. «Mõnõh mõttõh omma toetusõ hää ja tarviligu, a tõsõlt puult arva ma, et toetuisi es tohtnu ülepää anda. Seo om niinimetet turu tsolkminõ. Tuu, kiä taht tetä, tege nigunii, a mõnõ juuskva õnnõ kokko naidõ toetuisi pääle ja segäse tuuga tõõmeelitsit tegijit,» löüd Vendu.

    Vendu esi plaan saadust toetusõst põhiosa traktori ostmisõs är pruuki, a tsipakõnõ jättä ka miikasvõ siimnide jaos – tä pidä mehitsit. «Om nii 12 perre ümbre, a naid iks kaos ja tulõ mano,» ei mõista Vendu üteldägi, pall’o täl näid täpsele om.

    Vendu arvas, et ku tahat talo tetä, sis ei olõ seo rassõ. «A naa massupoliitika võiva elo rassõs tetä. Ja ku sul iks lõpus toda mett kohegi panda olõ-i, om tõtõst rassõ. Arva, et talopidämine om vaimsõlt rassõmb ku füüsilidselt,» märk tä.

    Vendu om latsõst pääle talotüüd tennü ja timä talo om esätalost, Kliima talost vällä kasunu. Uma talo om täl õnnõ paar aastakka vana ja seol peris umma nimme viil olõki-i.

    Mustmaa Janek om hoobis Võro liinast peri, kukki himo maalõ elämä minnä oll’ täl joba ammu. «Ku võimalus tull’, sis ma õkvalt lätsi kah,» seletäs tä. «Ja ku ma joba maal elä, sis piät mul ka lamba olõma, seo mõtõ om mul joba ammu pään olnu.»

    Janek om hindä sõnno perrä sääne hobitalomiis. Et timä meelest saa-i lambapidämisega är ellä, sis omgi lambidõ kasvataminõ hobi, põhitüü om täl firma Estonian-ACB-Vianco juhtminõ: firma ost talomiihi käest vaskit ja müü vällämaalõ.

    Loode talon määg põhikar’an 90 pääd, oinid om kümme ja tsilekeisi 60. «Õga päiv lätt kats tunni näidega toimõndamisõ pääle. Parhilla om muidogi ka poignõmisõ aig. Tuu taht aigu mano. Suvõl piä õnnõ lamba kar’aaida viimä ja kaema, et nä säält är ei joosõ ja et kiäki halva näile ei tii,» kõnõlõs Janek.

    Küsse ka tuu kotsilõ, et kas tõsõ talonigu võhlitsõsõ kah, et mõnõ saiva nuurtalonigu tukõ ja tõsõ mitte. Janek olõ-i kadõhusõga kokko puttunu: «Pall’o es julgu vast esi taad tukõ küssü, es tiiä vast, midä tuu iist osta võit ja mändse kohustusõ omma,» arvas tä. Esi sai tä toetusõ kotsilõ teedüst taloliidust ja soovitas ka tõisil taha api ja nõvvo küsümä minnä.

    Ka Vendu pelgä-i võhlõ ammõdivelli: «Või-olla päält seod intervjuud mindäs kadõdambas, a ku mõni om võhl, olku noh!» löüd tä.

    Nuurtalonigu toetust saava küssü kooni 40aastadsõ maal toimõndaja ettevõtja, nii firma ku FIE. Toetus mastas vällä kõrraga, mitte päält eläjide vai tehnika välläostmist. «Talonigul om aigu rahha kuluta ja tuu kotsilõ meile paprõ saata kats aastakka,» selet’ Sarv-Kaasiku Maris PRIAst.

     
    Juhtkiri: Teküs maainemine – suur väärtüs
     
    Ku Uma Leht tahtsõ kirota noorõ talonigu toetust saanu maaettevõtjist, trehvsimi kokko uutmalda vastasaisuga: kuus-säidse talopidäjät ütli kõrraga är, et nä taha-i intervjuust kuuldaki.

    Mille sääne pelgämine: arvada om põhjus kurb ja saman väega harilik: ku kiäki mi väikun küläütiskunnan mändsegi toetusõ, preemiä vai stipendiumi saa, tegünes kõrraga hulk kadõdit, kiä nakkasõ jürämä, et mille tuu sai ja nimä es saa. Miä tuust, et nuu võhlitsõja esi tukõ es küsüki.

    Tuu ei paistu saadu «rikkusõ» takast vällä, et seo saamisõs om tettü rassõt tüüd terve perrega varra hummogust ilda õdaguni vällä, PRIA om masnu poolõ vahtsõst traktorist kinni, a tõist puult mass ettevõtja nigu lõpnut hobõst...

    Teküs nuur inemine mass nigunii esi umalõ maal elämisele pääle: liinan valgõkrae tüüga tiinnü tä pall’o inämb ku maal talopidämisega. A maal om tegüsit nuuri jäl armõdulõ vaia.

    Tuuperäst es pidänü mi tegüside inemiisi kallal jürämä ja näide pääle kadõda olõma. Parõmb avitami näil maaello üllen hoita: ostami söögi maapoodist, mitte liinast supõrmarkõtist, võtami rahva kokko ja avitami küläkeskusõ mant võsu maaha rako.

    Ello vii edesi hää sõprus, mitte halv kadõhus.


    Harju Ülle, päätoimõndaja

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!